Logi sisse

Uudised


Uudise lugemiseks klikka pealkirja.
Vanemaid uudiseid võid lugeda arhiivist.

Mimbo - sõbralik papist robot

Mimbo.jpg
Mimbo on lihtne ja sõbralik robot, kes imiteerib inimeste emotsioone. Tal on pappkarbist keha, programmiga Processing koostatud aju ja iPhone'ist tehtud nägu, mis naeratab, kui sina naeratad. Robot kasutab näotuvastustehnikat, genereerimaks oma näole sellist ilmet, nagu kasutaja parajasti väljendab.

Papproboti nägu koosneb helendavatest silmakujutistest, laugudest ja multifader stiilis suust, mis kõik on loodud modulaarse TouchOSC tarkvara abil. Mimbo jälgib kasutaja ilmeid näotuvastusprogrammi FaceOSC kaudu ja imiteerib neid ise.

Juhend omale isikliku papproboti ehitamiseks on saadaval siin. Vaata ka Mimbot väljendamas erinevaid emotsioone järgnevas videos!



allikas: Engadget
27.01.2012



Scalybot liigub nagu madu

Scalybot.jpg
Viimasel ajal on olnud palju juttu robotitest, mis näevad välja või liiguvad nagu maod. Georgia Tehnoloogiainstituut on samuti rakendanud oma ressursse madudest inpireeritud päästeroboti disainimiseks, kuigi viimane ei sarnane välimuselt sugugi roomajatele.

Robot kasutab otsejoonelise liikumisena tuntud madude rännakuviisi: madu ajab oma kõhusoomused püsti, liigutab need ettepoole ja asetab tagasi maapinnale, tõmmates keret järele ja libisedes näiliselt otse edasi. Kuna erinevalt siuglemisest ei muuda madu kehaasendit, on see suurepärane moodus kitsastes kohtades manööverdamiseks.

Georgia Tehnoloogiainstituudi insener Hamid Marvi ehitas roboti nimega Scalybot 2, mis imiteerib madude otsejoonelist roomamist. Kaks pöörlevat motoriseeritud soomustekomplekti panevad roboti liikuma ning soomuste kaldenurka saab kontrollida vastavalt pinnase kaldele ja omadustele.

Roboti kasutusvaldkonnana nähakse peamiselt otsingu- ja päästeoperatsioone katastroofipiirkondades, kuna see on võimeline roomama ebaühtlastel, rusudega kaetud maastikel.



allikas: Spectrum IEEE
27.01.2012



Robotid hakkavad tööle Saharas ja Antarktikas

Sahara.png

Kaks käimasolevat projekti säästavad inimesi töötamisest ekstreemsetes oludes Sahara kõrbes ja lõunapoolusel Antarktikas. Esimene neist tegeleb 5880 ruutkilomeetri suuruse päikeseenergiajaama konstrueerimiseks mõeldud roboti ehitamisega. Sajatonnine IPAnema süsteem rakendab robotit, mis hakkab rippuma polüetüleenkaablite otsas nelja mobiilse torni vahel ning tõstma päikesepaneele paigale.

Terasest ja alumiiniumist haarats tõstab üles tuhandeid seitsmetonniseid ja 12-meetriseid paneele ning asetab need tugitornide vahelises alas oma kohale. Mootoritega vintsid rullivad kaableid kokku ja lahti, jõusensorid aga sünkroniseerivad vintsimootoreid ja teevad haaratside asukoha kindlaks mõne millimeetri täpsusega.

Roboti tugisüsteem, neli 11-meetrist terastorni kohandavad oma asendit automatiseeritud alustel. Tornid hoiavad robotit kindlalt paigal, et vältida paneelide kõikumist ning ennetada tugevate kõrbetuulte põhjustatavaid õnnetusi.

Antarktika.png

Teise projekti eesmärk on transportida kütust Antarktika rannikul asuvast McMurdo baasist lõunapoolusel paiknevasse Amundsen-Scott jaama. Sada aastat tagasi jõudis norra maadeavastaja Roald Amundsen esimene inimesena poolusele, kasutades selleks kelgukoeri ja suuski ning rännates mandril ligi kaks kuud. National Science Foundationi projektis kasutatavatel autonoomsetel traktoritel kulub selleks aga arvutuste kohaselt poolteist nädalat.

Iga traktor kannab vähemalt kümmet 11 000-liitrist kütusetanki ja kasutab kaht neist rännaku läbimiseks. Juhttraktori pardakompuutrid määravad kindlaks ideaalkiiruse ja -suuna, et säästa kütust, ning edastavad informatsiooni ka ülejäänud robotiparvele. Algoritmide abil leitakse teele jääda võivad ohtlikud objektid ning muudavad vastavalt kurssi.

Traktoritel asuvad kaks kaamerat loovad ümbrusest kujutise, mille kaudu saab eristada lumehunnikut, inimest ja liustikulõhet. ARS-300 radar näeb läbi lumetormi ning kuigi see ei tuvasta pinnastruktuure nii täpselt kui laserskaneerijad, ei häiri erinevalt viimasest liikuv lumi radari tööd. Laserskaneerijad keskenduvad maastiku detailidele, et luua kompuutrisse saadetav ja navigeerimiseks vajalik kaardistus. Skaneerija aitab vältida ka kokkupõrkeid erinevate traktorite vahel.

allikas: PopSci
26.01.2012



Tabletisuurune sabaga robot uurib sisikonda

Endoscope.jpg
Iisraeli Tel Avivi Ülikooli ja Bostoni Brigham & Women's Hospitali teadlased on välja arendanud pisikese roboti, mis suudab ujuda läbi inimese seedetrakti. Suure tableti mõõtudes seade liigub magnetresonantstomograafia (MRT) aparaadi genereeritavate magnetväljade abil.

Mikroroboti 20x5 millimeetrine vasest ja elastsest polümeerist saba võngub tänu magnetitele ja paneb selle liikuma. Robot on alles varajases testimisjärgus, kuid veeanumas läbi viidud katsed on olnud edukad. Selle loojad usuvad, et valmis robot on võimeline uurima sisikonda ning edastama arstidele pilte, mis aitavad avastada kasvajaid varajases järgus.

Praegused seedetrakti kasvajate avastamise meetodid hõlmavad enamasti endoskoopia kasutamist. See tähendab söögitoru kaudu makku sondi suunamist, kusjuures sondi sees on kaabel ning sondi ühes otsas asub kaamera ja teine on ühendatud arvutiga. Mikroroboti kasutamine on patsiendi jaoks mugavam ning ohutum, see liigub sekundi jooksul mitu millimeetrit ning arstid saavad MRT abil roboti suunata just sellesse seedetrakti ossa, mida parajasti uurida tarvis. Kuna insenerid loovad üha väiksemaid ja mitmekülgsemaid videokaameraid, millest mõned mahuvad koguni juhtmeotstesse, ei tohiks ka pildikvaliteet olla takistuseks mikroroboti kasutamisel.

allikas: Singularity Hub
26.01.2012



Aksessuaarid robootikutele

Robootikahuvilistel võib tekkida tahtmine anda maailmale oma hobist teada temaatiliste aksessuaaride kaudu - või lihtsalt omada mõnd kena väikest robotikujulist eset. Siin on paar näidet, kuidas seda teha.

Watch1.jpg

See retrostiilis robotikujuline kell Tokibot on mõõtudelt 3,8 x 2,5 cm ning valmistatud vastupidavast terasest. Tokiboti käed ja antenn on liikuvad, kellaosa katab aga jaapani kvarts. Kell töötab 1,5 V patarei pealt täpsusega +/-30 sekundit kuus.

Watch2.jpg

Kaela riputatav ripatskell on 4,5 cm pikkune ning temaga kaasneb 80-sentimeetrine kett. Metallisulamist robot on pronksivärvi antiikse disainiga ning sobib kasutamiseks nii taskukella kui kaelakeena. Robot kaalub 73 grammi.

allikas: Robot Snob
25.01.2012



Robotid, koerte kaaslased

GWU.jpg
Robotitele on leitud mitmesuguseid inimesele tulusaid rakendusi, kuid ka teistel liikidel võib neist kasu olla. George Washingtoni Ülikooli tudengid üritavad oma lemmikute rõõmustamiseks õpetada ülikooli PR2 robotile, kuidas koertega ümber käia.

Ülikool pakub kursust nimega "Autonomous Robotics" (Autonoomne robootika), mille raames õpivad tudengid programmeerima roboteid konkreetseid ülesandeid sooritama. Esmalt peavad nad arvutisimulatsiooni edukalt tööle saama, mille järel võivad kätt proovida pärisroboti peal. Möödunud semestril valis enamik üliõpilasi lemmikloomadega seotud ülesanded, sealhulgas koera jalutamise, koeraga palli mängimise ja talle toidu toomise.

Need tegevused on meie jaoks lihtsad, kuid nõuavad roboti puhul ohtralt programmeerimist. Näiteks püüab robot jalutamisel vältida koerale liiga lähedale minemist, kuna näeb teda takistusena. Samuti on koera rihm tema jaoks takistus. Nõnda võibki juhtuda, et koer jalutab robotit, mitte vastupidi.

Toidu toomisel on suurimaks väljakutseks roboti õpetamine transportima ebastabiilse raskuskeskmega objekti, näiteks suurt pakki koeraküpsiseid, mis liiguvad kotis ringi. Lihtsaim versioon sellisest süsteemist on karp, milles veereb raske pall: robot peab oskama kompenseerida palli raskuse liikumist. Projekti positiivse küljena aga võivad lemmikloomad saada uue semu ning roboti õpitud oskusi saaks rakendada teisteski valdkondades.

allikas: Spectrum IEEE
25.01.2012



Vurrudega robot kompab ümbrust

Shrewbot.jpg
Üks maailma väiksemaid imetajaid, neljasentimeetrine kääbus-ripskarilik peab jahti öösiti ning leiab, jälitab ja püüab oma saaki ilma nägemist või kuulmist kasutamata. Tema peamine tööriist on hoopis tema vurrud, mille abil ta kompab maailma. Bristol Robotics Laboratory koos Sheffieldi Ülikooliga valmistavad närilisest inspireeritud vurrudega robotit, mis kasutab navigeerimiseks "aktiivset puudutust".

Nägemismeelt on autonoomsete robotitega seoses kõige rohkem uuritud ning rakendatud. Looduses leidub aga arvukalt olendeid, eriti öise eluviisiga loomi, kelle jaoks on aktiivne puudutamine esmatähtis infomeetod orienteerumisel ja tegutsemisel.

Kääbus-ripskarilik viibutab oma vurre kiiresti edasi-tagasi, tajudes asukoha, objektide kuju ja tekstuuri kohta infot edastavaid võnkeid. Uurimistöö tulemusel loodi kunstvurrud, mis liiguvad omaette ning on kinnitatud mobiilse roboti külge. Professor Tony Prescott Sheffieldi Ülikoolist ütles projekti kohta järgmist: "Vurrud hakkavad objekti puudutades võnkuma ning karvanääpsus olevad tundlikud rakud tajuvad võnkumismustrit. Need mustrid muudetakse elektrisignaalideks ja saadetakse ajju, lastes loomal langetada silmapilkseid otsuseid oma ümbruskonna kohta, aidates tal ringi liikuda ja saaki püüda."

Rohkem informatsiooni on saadaval projekti kodulehel ning alljärgnevas videos.



allikas: PhysOrg
25.01.2012



Jaapan ehitab robotifarmi

Eelmise aasta märtsis Jaapanit tabanud maavärin ja tsunami rikkusid lisaks muule ka 24 000 hektarit haritavat maad ning andsid hoobi kohalikule põllumajandusele. Jaapani põllumajandusministeerium plaanib puhastada 250 hektarit sellele uhutud meresoolast ning rajada farmi, milles kogu töö tehakse robotite poolt.

Ilma juhtideta traktorid hakkavad maad kündma, külvama ja kasvatama riisi, sojaube, nisu ning mitmesuguseid puu- ja köögivilju, mille lõikamise, koristamise ning pakendamise eest vastutavad samuti robotid. Masinate toodetud CO2 suunatakse tagasi saagile, et ergutada viljade kasvu ja vähendada keemilise väetise kasutamist.

Cotton.JPG

9.0-magnituudiline tsunami laastas põllumaad, kaates selle soola ja õliga, millele järgnes Fukushima tuumaelektrijaamast lekkinud reostus. Reaktorite sulamise tõttu sattus radioaktiivseid aineid õhku, merre ja toiduahelasse, vähendades inimeste usaldust kohaliku põllumajandustoodangu vastu.

"Dream Project'i" nimeline robofarm saab asuma Miyagi prefektuuris, umbes 300 km Tokyost põhja pool. Kuueaastase projekti ajal haldavad maad kohalikud põllumajandusühingud, kellega valitsus soovitab maad omavatel kohalikel farmeritel projekti lõppedes ühineda.

Projektiga oodatakse ühinema mitmeid kõrgtehnoloogiafirmasid nagu Panasonic, Sharp, Fujitsu ja Hitachi. Kokku läheb robofarm maksma 10 miljonit eurot, millest 40% katab valitsus, ülejäänu aga finantseeritakse erasektorist.

allikas: PhysOrg
25.01.2012



"Mehhatroonika ja robootika" valikkursuse õpetajakoolitus

Regamisp2is eu pisem.jpg
Õpetajakoolituse eesmärgiks on tutvustada "Mehhatroonika ja robootika" gümnaasiumi valikkursust, mis avaneb aastal 2013. Koolitus on mõeldud õpetajatele. Koolitus koosneb neljast eraldiseisvast moodulist ja selle kogumaht on 80 akadeemilist tundi.

I moodul

Toimumisaeg ja -koht: 18.-19. veebruar 2012, Nooruse 1, Tartu.

Koolituse raames tutvutakse "Mehhatroonika ja robootika" õpikuga LEGO Mindstorms robootikaplatvormi baasil. Samuti on kohapeal olemas õpikut täiendavad tehnoloogilised vahendid (lisaandurid, mootorid jms).

II moodul

Toimumisaeg ja -koht: 3.-4. märts 2012, Nooruse 1, Tartu.

Selles moodulis tutvustatakse NXC programmeerimiskeelt ja selle kasutamist "Mehhatroonika ja robootika" valikkursusel.

III moodul

Toimumisaeg: aprill 2012

Koolituse raames tutvutakse "Mehhatroonika ja robootika" õpikuga Robootika Kodulabori robootikaplatvormi baasil. Samuti on kohapeal olemas õpikut täiendavad tehnoloogilised vahendid (lisaandurid, mootorid jms).

IV moodul

Toimumisaeg: mai 2012

Selles moodulis tutvustatakse C programmeerimiskeelt ja algoritmide kasutamist ning nende rakendamist "Mehhatroonika ja robootika" valikkursusel.


Ajakava:

1. päev
Algus 10:30
Lõuna 13:00-14:00
Orienteeruv lõpp 17:00

2. päev
Algus 09:00
Lõuna 12:00-13:00
Orienteeruv lõpp 16:00


25.01.2012



Pinoky annab mänguasjadele uue elu

Pinoky.jpg
Pehmed mänguasjad saavad nüüd lehvitada, ulatada terekäe või viibutada saba varem võimatul moel. Jaapanis disainitud lihtne rõngakujuline seade Pinoky teeb sinu armsast mänguasjast pehme roboti, pannes tema käpad rõõmsalt liikuma.

Rõngas tuleb kinnitada ümber mänguasja jäseme, misjärel saab seda juhtmevaba puldiga kontrollida. Süsteemile on ka võimalik õpetada enda soovitud liigutusi, painutades mänguasja jäsemeid salvestusrežiimis ja taasesitades seejärel salvestatud kava.

Iga rõngas sisaldab endas mikrokontrollerit, raadioühenduse eest vastutavat ZigBee mikrokiipi, liitiumpolümeerakut, servomootorit, liigese painutamisnurka mõõtvat fotoreflektorit ja magnetilisi kinnitusklõpse. Pinoky ei kahjusta mänguasja - servomootor surub lihtsalt väikest kangi vastu lelu käppa, liigutades seda parajasti nii palju kui fotosensor nõuab.


allikas: Gizmag
23.01.2012



Padi, mis muudab end vastavalt asendile

Patjade hulgas leidub mitmesuguseid spetsiaaldisaine, ühed neist mõeldud selili magajatele, teised külili põõnajatele ja kolmandad hoopis neile, kes suudavad ainult kõhuli uinuda. Suurem osa inimesi muudab aga magades asendit, mistõttu ei ei ole ergonoomilistest patjadest alati kasu. Need, kellele niisugune asi muret valmistab, saavad omale hankida intelliPillow padja, mis kohandab end vastavalt magaja asendile.

Pillow.jpg

Robotpadja sensorid teevad inimese asendi kindlaks ning padi täidetakse sobivast kohast õhuga või lastakse teisest kohast tühjemaks. Süsteem koosneb õhukesest survetundlikust matist, mis asetatakse kasutaja õlgade alla, padjast, õhupumbast ja juhtimispuldist. Enne magama heitmist seab kasutaja paika selili- ning küliliasendi jaoks soovitud eelistused.

Magamise ajal asendit vahetades tajub matt muudatust, aktiveerides padja kahe sisemise õhukambri reguleerimise. See võtab umbes pool minutit, kuna kiirem muutus võiks inimese und segada, ning õhupump on samuti vaikne (37 dB). Padi on saadaval 2013. aasta keskpaigast ja selle hind jääb 200 euro ümbrusse.

Robopillow2.jpg
allikas: PopSci
23.01.2012



Robotbeebi liigutab nagu tõeline imik

Robotbaby.jpg
Inglise animatroonik Chris Clarke on kogenud elulähedaste robotite ehitaja, olles andnud oma panuse 2011. aastal linastunud "War Horse'i" ja kümnete teiste filmide valmistamisel. Selles videoklipis aga näeme robotlast, kelle liigutused on sujuvad ning igati tavaliste laste sarnased.




Võib arvata, et nii mõnelegi vaatajale tundub säärane robot eemaletõukav. See sattub lähedale nähtusele nimega uncanny valley, mis põhineb hüpoteesil, et kui robot näeb välja ja käitub peaaegu nagu inimene (kuid mitte täiesti), siis tekitab see teda jälgivates inimestes ebameeldivustunnet.

Ülemises videos nähtav robotlaps ei sarnane küll välimuselt inimesele, kuid tema liigutused on vägagi naturaalsed. Allpool klipis toodud, samuti Clarke'i valmistatud beebi paneb aga iga vaataja silmi hõõruma. Kas Sina said kohe aru, et tegu on robotiga?


allikas: Spectrum IEEE
23.01.2012



Koerad ja robotmaod päästavad koos inimesi

Katastroofijärgsetel otsingu- ja päästeoperatsioonidel tulevad sageli appi inimese neljajalgsed sõbrad, kelle terav haistmismeel ja nõtke liikumisviis lasevad neil rusude vahel kiiremini manööverdada ning hädalisi üles leida. Samas on päästekoerad liiga suured, et mahtuda kitsastesse pragudesse, ning kui mahukski, siis oleks see neile ohtlik.

Dogsnake.jpg

Carnegie Mellon'i Robootikainstituut kombineeris koera ja robotmao, ehitamaks päästesüsteemi, mis parandab maavärina või mõne muu katastroofi järel lõksu jäänud inimeste ellujäämisšansse märkimisväärselt. Idee on kinnitada robot treenitud päästekoerakülge ning lasta seejärel koeral minna ohvreid otsima. Koer on õpetatud inimese leidmisel haukuma, robot aga programmeeritud haukumise peale aktiveeruma ning end koera küljest vabastama. Madu suudaks minna kohtadesse, kuhu koer ei pääse, ning edastada video ja heli päästemeeskonnale.

Järgnevas videos võite näha hästi koolitatud koera ja robotit otsimas treeningülesande käigus end ära peitnud inimesi.



allikas: Spectrum IEEE
19.01.2012



Mida lapsed robotitelt tahavad

Robotid on saamas osaks meie igapäevaelust, kuid tundub, et kõige enam võidavad tulevikus tehnika arengust praegused lapsed. Seda silmas pidades viis Latitude Research koostöös LEGO Learning Institute'i ja Austraalia Project Synthesis'iga läbi uuringu laste nägemusest robotite kohta.

Latitute palus 348 lapsel vanuses 8-12 aastat Euroopast, Aafrikast, Austraaliast ja Ameerikast kirjutada ja illustreerida lugu, vastamaks järgmisele küsimusele: "Mis juhtuks, kui robotid oleks osa sinu igapäevaelust - nii koolis kui mujal?". Enamjaolt leiti, et lapsed sooviksid robotitelt abi koduste ülesannete lahendamisel ning kaaslast mängimisel. Järgnevalt üks näide:

Drawing.jpg

"Kui ma koju jõuan, aitab robot mind kodutöödega. Mu ema ja isa ütlesid, et praegu ei mängi videomänge, vaid tuleb esmalt kodused ülesanded ära teha. Aga kui nad nägid, et ma olen juba kõik õigesti ära teinud, olid nad õnnelikud minu ja roboti sõpruse üle. Robot oskab kõike teha - mängida jalgpalli, ehitada legodega, lugeda, matemaatikat teha, kirjutada ja kõiki liigutusi, mida inimene. Kuna mu vanemad on alati tööl, ei saa nad alati mind aidata või minuga mängida või süüa teha. Nüüd aitab robot neid sellega." - 9a poiss Saksamaalt


Kuigi mõned lapsed kujutlesid oma roboteid kui superkangelasi või ulmelisi tegelasi, nägid paljud roboteid humanoidsete kaaslastena, kellega nad suudaksid end samastada. Üldiselt suutsid kirjeldatud robotid räääkida ja suhelda ilma probleemideta, olid targad ning sotsiaalsele pädevad. Ligi 2/3 lastest pidas enesestmõistetavaks, et robotid oleksid inimestele oivalised sõbrad, hoolimata nende masinlikust intelligentsist.

Lapsed leidsid, et robotite suur teadmistepagas ja "nohiklikkus" on positiivsed väärtused, mitte midagi häbiväärset. Samuti suhtusid nad robotitesse pigem kui inimestesse, mitte masinatesse.

allikas: Spectrum IEEE
20.01.2012



Rakettidega mängukopter HELO TC

Nutitelefonidega juhitavad robotid koguvad kiiresti populaarsust - viimati kirjutasime nelja tiivikuga Parroti AR Drone'ist, mis võimaldas ühendada reaalsuse videomängudega. Griffini uut iPodi ning Androidiga kontrollitav HELO TC Assault kopter on tänu kahele raketiheitjale mõnevõrra agressiivsem.

Griffin.jpg

Väike kahe tiivikuga kopter on mõeldud siseruumides kasutamiseks. See ühendub nutitelefoniga "Flight Deck" mooduli kaudu, mis sisestatakse 3,5 mm kõrvaklapiauku ning mis saadab helikopterile infrapuna abil käske. Kaasasolev HELO TC tarkvara muudab telefoni kaugjuhtimisseadmeks, mille puutetundlik ekraan laseb virtuaalset juhtkangi liigutada ja kallutamine rakendab seadme sisseehitatud kiirendusmõõtureid, pannes helikoptri vastavalt kas ette-, taha- või külgsuunas liikuma.

HELO TC-ga on kaasas kuus plastikust Redeye raketti, millega teisi toasviibijaid sõbralikult tulistada saab. Et rünnak ka hämaras toimiks, on kopteri pardal viis eredat LEDi. Samuti on võimalik luua ise missioone ja salvestada hilisemaks kasutamiseks lennuplaane. Kopterit saab osta siit 46,50 euro eest.

allikas: Gizmag
20.01.2012



Robotid sõidavad ringi, puhastades õhku su kodus

Jaanuari alguspäevil Las Vegases aset leidnud Consumer Electronics Show (Tarbijate Elektroonikanäitus) on iga-aastane rahvusvaheline üritus, kus tutvustatakse uusimaid tavainimestele suunatud elektroonikaseadeid. Tänavu leidsid lausa kaks ettevõtet, et tarbijad vajaksid robotit, mis uitab nende kodus ringi, otsides ja neutraliseerides ebameeldivaid lõhnu.

Airpurifier.JPG

Üks neist on Moneual's Rydis H800 (pildil), suur mobiilne kuut õhupuhastussüsteemi sisaldav robot. Selles leiduvad pestav eelfilter, funktsionaalne filter, HEPA filter, aktiivsüsinikust filter, semi-ULPA filter ja immutatud aktiivsüsinikust filter. Robot võib ühe laadimiskorra järel töötada neli tundi, navigeerida ultrahelisensorite abil autonoomselt ning sel on ka akut kaks korda kiiremini tühjendav turborežiim, mille otstarve on hetkel teadmata.

Teise õhupuhasti näol on tegu Ecovacs A330 nimelise tootega. Sel on ettevõtte sõnul unikaalne HACM keemiliselt imav süsteem, mis hävitab mürgiseid gaase nagu formaaldehüüd. Robot on võimeline ka 30 cm võrra pikemaks sirutuma, et eemaldada kõrgemal hõljuvaid aroome.

allikas: Spectrum IEEE
19.01.2012



Uue põlvkonna seirerobotid

Sõjalistes olukordades on vastase kohta informatsiooni kogumine äraütlemata oluline, kuid sõdurite luurele saatmine on nende jaoks ohtlik. Taas tuleb appi robootika - Lockheed Martin'i tehnoloogialaboratoorium USAs avalikustas prototüübi robotist, mis kasutab oma sensoreid ümbruskonna modelleerimiseks, vaatevälja arvutamiseks ja heade peidupaikade leidmiseks.


Snakebot5.jpg

Uue generatsiooni luurerobotid kombineerivad ilmselt prototüübil kasutatavaid sensoreid võimsama tehisintellekti ja kergesti varjatava kehaga. Üks sellistest robotitest võib olla Technion-Iisraeli tehnoloogiainstituudis arendatav robotmadu (pildil). Robot suudaks roomata äravoolutorudes ja põrandalaudade all või kerida saba kerra ja seista püsti, et saada paremat vaadet. See võiks isegi ühe oma mikrofoni või lõhkeainega varustatud lülidest sihtpaika maha jätta.

1,8-meetrine madu koosneb polümeerlülidest, mis on omavahel ühendatud paindlike liigestega ja liigub elektrimootorite abil. Tarkvara valib igas olukorras sobivaima rännakuviisi: näiteks vingerdamine, veeremine või keerlemine. Robot suudab ka ennast tõsta piisavalt, et ronida üles treppidest ja teistest vertikaalsetest takistustest.

Laser-radarkaamerad skaneerivad ümbruskonda, määramaks roboti ümber paiknevate peegelduvate objektide kaugusi, millest tarkvara koostab keskkonna 3D mudeli. Mudeli põhjal leiab robot vastase vaatevälja, hindab potentsiaalseid peidupaiku ja väldib ohtlikke vastasele nähtavaid alasid.

Neljasuunaliste mikrofonide komplekt laseb robotil lähenevaid inimesi märgata. Võrreldes ajahetki, mil heli igasse mikrofoni jõudis, arvutab ta ohuallika asukoha ja liikumiskiiruse ning kasutab andmeid otsustamaks, kas oleks tarvis peitu pugeda.

allikas: PopSci
19.01.2012



Eestist


Mehitamata lennuk aitab vaalakütte takistada

Sea Shepherd on rahvusvaheline mittetulundusorganisatsioon, kelle eesmärgiks on säilitada mereelustikku. Nende käsutuses on laevu, helikoptereid ning mehitamata õhusõidukeid, mis kõik abistavad ühingut vaalade ja teiste mereolendite kaitsmisel. Jõululaupäeval nurjas Sea Shepherdi meeskond jaapani vaalapüügilaevastiku püügiretke - suuresti tänu robotlennukile.


Steve.jpg

Sea Shepherdi laev Steve Irwin saatis lennumasina välja, et leida ja pildistada jaapani tehaselaeva Nisshin Maru. Steve asus viimast taga ajama ning jõudis kohale enne, kui ükski vaal oli kinni püütud. Kuigi kolm jaapani harpuuni-/kaitselaeva tulid Nisshin Marule appi ja aitasid ta põgenema, jätkab Sea Shepherd selle jälitamist kahe mehitamata lennukiga, mis edastavad selle koordinaadid organisatsiooni laevadele.

Õhusõiduk on 2,2-meetrise tiivaulatusega, selle kerepikkus on 63 cm ning läbimõõt 8 cm. Seda on võimalik seadistada nii autopiloodile kui kontrollida kaugjuhtimise teel. "Need lennukid läbivad sadu kilomeetreid ning on end tõestanud väärtuslike vahenditena meie kampaanias," ütles Steve Irwini kapten Paul Watson.

allikas: Sea Shepherd
27.01.2012



Insener ehitab omale tiibu

Wings.jpg
Jarnos Smeets, hollandi mehaanikainsener, plaanib teha oma vanaisa ja Leonardo da Vinci lennuunistused tõelisuseks. Nimelt ehitab ta suuri lindudest inspireeritud tiibu, mille juhtimine toimuks tema enda käeliigutuste põhjal.

Smeetsi skeemilt võib välja lugeda, et Wii kiirendusmõõturid mõõdavad nii käsivarte kui tiibade liikumise kiirendust, Androidi nutitelefon on tiibade aju, mis protsessib kiirendust ja arvutab vajaliku mootorite väljundi, Wii güroskoop stabiliseerib tiibu ning mehaaniline veosüsteem liigutab tiibu vajalikul määral.

Tiivad kaaluvad kokku 20 kg ning koos 80-kilose inseneriga on nende liigutamiseks tarvis 2000W pidevat võimsust. Treenitud inimese käsivarred on võimelised panustama ainult 5% sellest, mistõttu tulevadki appi mootorid. Smeetsi progressi saab jälgida tema blogis, mehhanismi testimist aga vaata videost!


allikas: Engadget
27.01.2012



Juhi LEGO robotautot Skype'i kaudu!

Skyperobot.png
Robootikaentusiast Leon ehitas LEGO Mindstorms varustusest kaugjuhitava auto - kuid see pole LEGO võimalusi arvestades kuigi keeruline saavutus. Eriliseks teeb tema roboti hoopis asjaolu, et iga internetiühendusega soovija igast maailmaosast saab seda Skype'i teel juhtida.

Säärane süsteem koosneb sülearvuti ekraanile suunatud valgussensorist, ekraani jagamisest, vastavast programmikoodist, nutikast iselaadimisest ja Bluetooth ühendusest. Tahaksid robotit ise juhtida? Selleks on aega kuni 18. jaanuarini, täpsem informatsioon on saadaval siin.

Vaata videot, et näha kaugjuhitavat autot tegevuses või liitu meie Facebook'i lehega ja võida endale isiklik LEGO Mindstorms roboti ehitamise komplekt!


allikas: Engadget
27.01.2012



Kvadrootor salvestab HD videot

Parroti uus versioon nelja tiivikuga lendrobotist AR Drone suudab nüüd salvestada 720p videot. AR Drone'i näol on tegu nutitelefoni või tahvelarvuti kaudu juhitava väikese ja kerge kvadrootoriga, mis näeb kaamera abil igapäevaseid objekte ja kujundab need kasutaja jaoks ümber videomängu stsenaariumi osadeks.


Ardrone.jpg

Drone'i liigutusi saab kontrollida WiFi kaudu ekraani puudutades ja pöörates. Uue versiooni kõrglahutusega videokaamera on tänu kompassile alati suunatud õigele poole. Kaamera saadab video reaalajas iPhone'i või iPadi ekraanile, kuid asja põnevam külg seisneb Drone'i nähtava pildi esituses kasutajale. Nimelt võib ekraanil olevaid reaalelulisi objekte varustada triipkoodidega, mis muudavad need protsessori jaoks virtuaalseteks vastasteks, peitekohtadeks või takistusteks. Mitu Drone'i võivad ka omavahelisi õhulahinguid pidada.

Robotile on lisatud rõhusensor, et kindlustada suurem vertikaalne stabiilsus. See võimaldab uuel AR Drone'il hõljuda stabiilselt kuni 50 meetri kõrgusel õhus - märkimisväärselt rohkem kui esimese versiooni võimaldatav kuuemeetrine lennukõrgus. Vaata AR Drone 2.0 kvadrootorit järgnevast videost!


allikas: PopSci
27.01.2012



Kassi harjamine kaugjuhitava robotiga

Tarkvarainsener Taylor Veltrop ühendas Kinecti sensori, Wiimote kaugjuhtimispuldi, jooksulindi ja NAO humanoidroboti, et luua teleoperatsioonisüsteem oma kassi kammimiseks ilma sealjuures ise kohal olemata.


Teleoperate.jpg

Veltrop kontrollib NAO roboti kõndimist, liikumissuunda ja painutamist Kinecti sensori ning jooksulindi abil. Humanoidi käe juhtimine toimub Kinecti ja kahe Wiimote'i läbi, silme ees olev ekraan aga edastab kasutajale videoülekande roboti silmades ja pealael olevatest kaameratest. WiFi võrgu kaudu juhitav NAO on piisavalt dünaamiline, et võimaldada Veltropil kassi harjata - kuigi keegi peab looma siiski paigal hoidma.

Süsteem on Veltropi aastapikkuse töö tulemus, tema eelmine projekt hõlmas läbi roboti silmade vaatamist ning selle kontrollimist vastavalt oma liigutustele. Videost võite näha, et NAO kaudu lemmikloomade harjamine ei ole just efektiivseim viis, kuid sedasorti ideedel on potentsiaali kasvada tulevikus praktilisemateks rakendusteks.


allikas: Gizmag
27.01.2012



Kosmose avastamine Spidernaudiga

Spidernaut.jpg
Purdue Ülikooli teadlased on viimased viis aastat tegutsenud Spidernaudi projekti elluviimise nimel. Nad loodavad, et ühel päeval assisteerib ämblikulaadne robot astronaute teistel planeetidel toimuva ehituse ja hoolduse juures.

Spidernaut on konstrueeritud lahendamaks uue põlvkonna kosmoselendude juures esinevaid väljakutseid. NASA plaanib millalgi saata mehitatud sõidukid Marsile ja teistesse taevalikesse sihtkohtadesse ning vajab selleks spetsiaalseid veokeid, mis on aga liiga suured või haprad Maal ehitamiseks. Lahenduseks on saata kosmosesse laadungeid, millest ehitatakse kosmosejaamad. Seal omakorda valmistatakse pikkadel planeetidevahelistel reisidel astronaute ülalpidamiseks võimelised sõidukid. Ehitusprotsessi lihtsustamiseks teevad Spidernaudid töid, mis on inimeste jaoks liiga ohtlikud või keerulised.


Spidernaut2.jpeg

Planetaarne kosmoseuurimine tähendab robotite jaoks tavaliselt rattaid või roomikuid. Purdue teadlased aga usuvad, et ämblikku jäljendav Spidernaut toimiks kui liikuv kandeplatvorm, mille puhul raskus oleks kaheksa jala vahel ühtlaselt jaotatud. Niisugune süsteem suudaks kanda suuri koormaid, transportida struktuurimaterjale päikesepaneelide jaoks või peegleid teleskoopidele ilma märkimisväärse surveta roboti kerele.

Spidernaut kaalub ligi 300 kilo ning lisaks ulmelisele välimusele kasutab see ka "ämblikuniiti" - robot suudab kosmoseköidikute abil luua tugisüsteemi, mis lubab sel erinevate struktuuride vahel rännata. Praegu on Houstonis üks töötav prototüüp, mida arendatakse tulevaste missioonide jaoks ning kasutatakse teiste kosmoserobotite baasmudelina.

allikas: geek.com
27.01.2012



Hüppavad sisalikud inspireerisid sabaga roboti disaini

Teadlased on juba mõnda aega olnud seisukohal, et dinosaurused ei lohistanud oma sabasid asja ees, teist taga enda järel, vaid kasutasid neid joostes tasakaalustava raskusena. Samamoodi korrigeerivad tänapäeva sisalikud hüppe ajal oma kehaasendit saba abil. Põhinedes nendele omadustele, valmistas Berkeley Ülikool väikse sabaga roboti nimega Tailbot.


Tailbot.jpg

"Me näitasime esimest korda, et sisalikud viibutavad saba üles või alla, neutraliseerimaks oma keha pöördumist ja hoidmaks end stabiilsena," ütles uurimisrühma juht, bioloogiaprofessor Robert Full. Sisalikega eksperimenteerimisel saadud videomaterjali põhjal koostati matemaatiline mudel, mis määras, kui palju oli keha momendi kompenseerimiseks tarvis saba liigutada.

Seejärel ehitati Tailbot, kaugjuhitav güroskoopsensoriga auto, mille saba liigub mootori abil. Roboti katsetamiseks sõidutati seda korduvalt üle väikse platvormi ääre, kust see kukkus põrandale. Kui sensor oli välja lülitatud ning saba sirge, võttis Tailboti nina suuna otse maapinna poole. Aktiveeritud sensoriga aga tunnetas robot oma asendit hüppe ajal, kohendas matemaatilise mudeli abil oma saba painet ning maandus ratastele. Saba tuli kasuks ka takistusest üle sõitmisel stabiilseks jäämisel.

Tehnoloogiat saaks kasutada ka praktilistes robotites. "Sisalike sabadest inspireeritud süsteemid viivad tõenäoliselt palju vilkamate otsingu- ja päästerobotiteni, samuti efektiivsemate keemilist, bioloogilist või tuumaohtu tuvastatavate robotiteni," sõnas professor Full.

Järgnev video illustreerib sisaliku ja Tailboti sabade rakendamist tasakaalu hoidmisel.


allikas: Gizmag
27.01.2012



Scooby Doo - pommirobot, kes päästis elusid

Scooby Doo oli iRobot PackBot, USA sõjaväe pommirühma liige Iraagis, kelle metalsel hingel on 19 lõhkekeha kahjutuks tegemine ja arvukate elude päästmine.


Scooby1.jpg

PackBotid on 27-kilosed roomikutega robotid, mida kasutatakse luureks, jälgimiseks ja pommide kõrvaldamiseks. Neil on neli kaamerat, liigendatud käsi koos haaratsiga ja käpad takistustest üle ronimiseks. Nad on sitked, kergesti kontrollitavad ning saanud populaarseks Iraagi ja Afganistani sõdades, kus isevalmistatud lõhkeseadmed on sõduritele suurimaks ohuks.

Scooby Doo aitas oma rühmal jagu saada 17 isevalmistatud lõhkeseadmest, ühest autopommist ja ühest plahvatamata pommist. Temast sai kiiresti usaldusväärne rühmaliige ning iga eduka missiooni järel tegid sõdurid tema kerele märgi. Ühel päeval aga õnn pöördus ja lõhkekeha, mida Scooby üritas neutraliseerida, plahvatas.

Rühma veteranliige tõi Scooby laagri mehaaniku juurde ja tahtis, et ta ära parandataks. Kui parandustehnik väitis, et Scoobyt ei ole võimalik aidata ning tarvis on uus robot kasutusele võtta, läks veteran endast välja ja nõudis, et Scooby Doo tuleb ära parandada - ta ei tahtnud uut robotit, vaid Scoobyt.


Scooby2.jpg

Mujalgi on ette tulnud juhtumeid, kus pommiüksused on ülendanud oma roboteid näiteks seersandiks, autasustanud neid ning pidanud neile matuseid. Mõned on neid võtnud isegi kalale kaasa ja pannud õnge hoidma. Selliseid roboteid peetakse täieõiguslikeks kamraadideks.

Scooby Doo puhkab nüüd iRoboti muuseumis Bedfordis, kus talle on pühendatud mälestustahvel.

allikas: Gizmodo
27.01.2012



QBO kohtub teise QBO-ga

Hiljuti nägime, kuidas intelligentne robot QBO sai teada, et peeglist vaatab vastu tema ise. Eksperimendi edust inspireerituna õpetati QBO vahet tegema iseenda peegeldusel ja teisel QBO-l.


Qbomeetsqbo.jpg

Inimesed õpivad end peeglist ära tundma kahe mehhanismi abil: me teame, kuidas me välja näeme alates kaheksandast elukuust, ning kontrollime, kas peegelpilt imiteerib meie liigutusi. Kuna me oleme teadlikud oma tegudest ja tunneme neid peegelduses ära, suudame vahet teha endal ja teisel identse välimusega olendil.

Sellisele enese äratundmise protsessile toetudes arendati välja moodul, mis käivitub, kui robot tuvastab pildis mõne QBO. Vilkuva nina signaale kasutades teeb QBO kindlaks, kas ta vaatab oma peegeldust või teist QBO robotit enda ees. Signaal on iga kord juhuslikult genereeritud, seega on väga ebatõenäoline, et kaks QBO-d tekitavad üheaegselt ühesuguse signaali.


Qbomeetsqbo2.jpg

Nagu videost näeme, tuvastab QBO teise oma liigi esindaja ning sellele järgneb viisakas flirt.


allikas: The Corpora
27.01.2012



Juhiiste tuvastab autos istuja

Seat.jpg
Liigu eest, näotuvastus! Jaapani teadlased leiutasid istme, mis tunneb autojuhi ära tema istumisviisi järgi. Tool on varustatud 360 sensoriga, mis arvestavad kasutaja kaalu, kõrgeima surve väärtust istmel ning keha ja tooli kontaktpunktide asetsemist. Idee kohaselt istuvad inimesed autos iga kord enamjaolt ühel ja samal moel, mistõttu peaks iste suutma autojuhi tuvastada ning takistama võõrastel auto varastamist.

Teadlased väidavad, et iste oskab isiku ära tunda 98% täpsusega, mis kõlab küll hästi, kuid tähendab siiski, et ühel korral viiekümnest ei tunne ta autojuhti ära ning auto ei pruugi käivituda. Pole ka selge, kuidas iste tuleks toime kaalutõusu või -languse, ebatavalise riietuse ning istumisviisi muutvate vigastuste arvesse võtmisega.

Uuringurühm loodab teha koostööd autotootjatega, et muuta tehnoloogia 2-3 aasta jooksul laialdaselt kättesaadavaks kui vargusevastane kaitse autodele.


Seat2.jpg
allikas: Gizmag
27.01.2012



Lennusimulaator aitas jõuluvanal pühadeks valmistuda

Santa.jpg
Iga-aastane sõit põhjapõdrarakendiga saanis ei ole jõuluvana eakatele kontidele kerge. Seepärast hoiab ta tehnoloogiasaavutustel silma peal ning otsustas tänavu valmistuda jõuludeks Deakini Ülikooli robotkäsi-lennusimulaatori abil. Tundub, et treening tasus ära!

Vaata videot, et näha jõuluvana võitlemas tsentrifugaaljõuga.


allikas: Spectrum IEEE
27.01.2012



Pudinguautomaat ei anna lastele maiustusi

Toidufirma Kraft Foods disainis snäkiautomaadi, mis jagab tasuta Jell-O Temptations pudinguid - kuid ainult täiskasvanutele. Kaval masin kasutab Inteli kaamerat, mis skaneerib selle ees seisva inimese näo mõõdud, näiteks silmade ja kõrvade vahelise kauguse, ning annab nende põhjal hinnangu kliendi vanusele. Kui tegu on lapsega, soovitab automaat tal eemale astuda ning teha ruumi maiustusi väärivatele täiskasvanutele.


Jello.jpg

Chicagos ja New York'is asuvad automaadid on osaliselt eksperiment, osaliselt reklaamitrikk turustamaks Jell-O Temptations'it, mida firma nimetab ainult täiskasvanutele mõeldud pudinguks. Inteli ja Krafti koostöö aga ulatub kaugemalegi - nende esimene skaneerimisseade soovitas kasutajale tema soo, suuruse ja vanuse põhjal sobivat einet, kuid seda peeti liiga kohmakaks. Uus masin on aga parajate mõõtudega ja pisut humoorikas.

Kraft väidab, et nende rakendatud tehnoloogiat võiks rakendada ka olemasolevates müügiautomaatides, aitamaks firmadel paremini välja uurida, kes nende tooteid ostavad. Niisugune biomeetriline skaneerimine võimaldaks masinatel reklaamida tooteid, mida peetakse kaamera ees seisvale inimesele tema välimuse põhjal sobivaks.

Pudinguautomaadi reklaami võid näha järgnevast videost!


allikas: Gizmag
27.01.2012



Maailma nägemine läbi roboti silmade

Robootikud on kombineerinud Microsofti Kinect seadet erinevate robotitega ja leidnud põnevaid lahendusi elulistele probleemidele. Taylor Veltropil on aga alati olnud soov arendada integreeritud süsteem, mis laseb tal kogeda maailma oma robotiga sarnaselt.


Kinect-robot.png

Seni on Veltropil õnnestunud panna NAO humanoid imiteerima oma ülakeha liigutusi, kõndimissuunda ja pöördeid ning tantsima. Selleks, et kitsastes kodustes tingimustes robotite kõndimisega eksperimenteerida, on ta isegi jooksulindi kasutusse võtnud.

Nüüd täiendas ta oma disainitud süsteemi peas kantava ekraaniga, mis on ühendatud NAO kaamerate ning Kinectiga, järgides tema pea liigutusi. See tähendab, et robot pöörab oma pead temaga samas suunas, Veltrop aga näeb ekraanil seda, mida NAO näeb. Vaata süsteemi demonstratsiooni allolevast videost!


allikas: Robots Dreams
27.01.2012



Jaapani firma ehitab 4-meetrist kokpitiga robotit

Hajime4m.jpg
Hajime Research Institute'i president Hajime Sakamoto ei ole rahul Shizuokas asuva elusuuruses Gundami kujuga, kuna see on ainult kuju ega liigu sugugi. Samuti ei piisa talle praegustest inimmõõdus robotitest nagu NAO ja ASIMO - need on lihtsalt liiga väikesed.

Sakamoto ehitas 2009. aastal edukalt kahemeetrise ning 20-kilose humanoidi, kes kõnnib ja mängib jalgpalli (vaata videost). Hetkel otsib ta sponsoreid neljameetrise projekti lõpule viimiseks - alumisel pildil võib näha teda roboti valmis oleva jala kõrval seismas. Nagu igale Gundamile kohane, on selle kõhus kokpit, kust piloot robotit juhib. Ettevõtte pingutustele saab kaasa elada nende ametlikul Facebooki lehel.


Hajime8m.jpg

Loomulikult ei kavatse Sakamoto piirduda nelja meetri kõrguse funktsioneeriva humanoidrobotiga. Järgmiseks on tal plaanis valmistada 8-meetrine metallmees ning kui kõik laabub, siis viimaks ka elusuuruses ehk 18 meetri kõrgune robot. Jääme huviga ootama!

Seni aga vaata 2,1-meetrist robotit kõndimas, kummardumas ja jalgpalli löömas.


allikas: Plastic Pals
27.01.2012



Robot näeb läbi seinte

Enamik roboteid pakuvad juba lihtsalt ringisõitmisega hulgaliselt meelelahutust, kuid see norra neljarattaline näeb lisaks läbi seinte ning reageerib teises toas toimuvale. Robot kasutab D1 radarsensorit, mis põhineb Novelda Ultra-Wideband (UWB) radaritehnoloogial. UWB radar saadab välja elektromagnetilisi impulsse ja vaatleb tagasi peegelduvaid impulsse.


Seethrough.png

Videos nähtav robot on programmeeritud ignoreerima lähemal kui 1,5 meetrit asuvaid objekte, mis tähendab, et robot ei pane lähedal asuva seina olemasolu tähelegi, vaid näeb alles selle taga paiknevaid asju. Samas on ta seatud nähtavatest objektidest kahe meetri kaugusele hoiduma - teises toas asuva kummuti liigutamisel veereb ka robot vastavalt.

Radarsensori dokumentatsiooni kohaselt tuvastab see nii liikuvaid kui paigal seisvaid sihtmärke, pidamata sealjuures oluliseks veeauru, tolmu, suitsu, vihma ja muid väikseid osakesi. Kuigi radar funktsioneerib peaaegu igas kliimas (-40° kuni +65°, sõltumata tuulest), on selle töötamisraadius ainult neli meetrit. Kahtlemata oleks sellise seadmega robotil teisigi kasutusvõimalusi peale kummuti jälitamise!


allikas: Hack A Day
27.01.2012



Patsiendid suhtuvad telerobotitesse positiivselt

Hiljuti kirjutasime, kuidas Bostoni lastehaigla annab kodusele taastusrežiimile määratud kirurgiapatsientidele kaasa teleroboti, mis laseb arstidel ja õdedel laste paranemist jälgida. Nüüs avaldasid mitmed USA haiglad koostöös uurimuse, milles hinnatakse telerobotite mõju intensiivraviosakonnas viibivatele kriitiliselt haigetele patsientidele.

Telerobotid on ekraani ja mikrofoniga mobiilsed robotid, mille eesmärk on lihtsustada kahe erinevas paigas asuva inimese vahelist suhtlemist. Antud juhul oli tegu 180-sentimeetri kõrguse seadmega, mis on varustatud kahe kõrglahutusega kaameraga, 15-tollise lameekraaniga ja ringsuunalise mikrofoniga. Interneti kaudu juhitav robot võimaldas kuni 20-liikmelistel ravimeeskondadel patsiendi voodi kõrval seismise asemel saada olukorrast virtuaalsel teel ülevaade. Igapäevaseid kontrollringkäike siiski jätkati.

53-st küsitletust andis tagasisidet 50 patsienti ja nende perekonda. 92% leidsid, et roboti kohalolek ei olnud häiriv ning 84% pidasid roboti kaudu suhtlemist lihtsaks. Samuti arvas 92%, et roboti olemasolu ei tähenda arstipoolset huvipuudust, ja toetasid edasipidist teleroboti kasutamist. Kokkuvõttes peeti robotit positiivseks ning kasulikuks.

allikas: Robotland
27.01.2012



K-MAX robokopter hakkab Afganistani varustust viima

Kmax.jpg
Afganistanis paiknevatele NATO vägedele moona toimetamine on mässajatega võitlemiseks hädavajalik, kuid samal ajal ohtlik, kuna tarnekopterid on populaarsed rünnakuobjektid. Käesolevast nädalast alates hakkavad osasid saadetisi kohale toimetama mehitamata autonoomsed helikopterid.

Kahe tiivikuga K-MAX kaalub 2,5 tonni, kuid suudab kanda 3,5-tonniseid koormaid 400 km kaugusele. GPS-ist juhinduv piloodita kopter tegi oma esimese lennu laupäeval, viies täpsustamata baasi ube, laskemoona ja plaastreid. KMAXi kasutamine ei sea inimpiloote ohtu ning saab sagedamini tarnemissioone sooritada, kuna robotid ei tunne väsimust ega ole pimedas lendamisest häiritud.

Praegu on USA Marine Corps'il kavas kopterit kasutada enamasti öösiti ja suurtel kõrgustel, et hoiduda rünnakutest. Edu korral võivad ka teised armee osad investeerida oma robokopterisse.

allikas: Spectrum IEEE
27.01.2012



MyRobots.com - robotite sotsiaalvõrgustik

Nüüd on robotitel võimalik üksteisega suhelda oma sotsiaalvõrgustikus. MyRobots.com'is saavad robotiomanikud registreerida oma automatiseeritud lemmikutele profiilid, lisada foto ja nime ning lasta neil edaspidi ise oma staatust uuendada. Postitused võivad hõlmata kõike temperatuurinäitudest kuni keerukate näotuvastusalgoritmide tulemusteni.

"MyRobots.com'i võib vaadelda kui robotite ja intelligentsete objektide Facebooki," ütleb projekti koordinaator Carlos Asmat Kanadast. Nagu Facebookil, on ka selle portaaliga liitumine tasuta - vähemalt praegu. Kuigi robotite vahelised staatuse postitused võivad olla igapäevased ja isegi igavad ("Ma olen üle kuumenemas ja vajan puhkust", "Olen tolmuimeja ning jäin mööbli vahele kinni"), on selline informatsioon sageli kasulik.


Myrobots.jpg

Teated nii paigal seisvatelt kui liikuvatelt kodumasinatelt lasevad inimestel neile häda korral appi tulla. Mis veelgi huvitavam, erinevatelt robotitelt tuleva informatsiooni kokku koondamine võib viia intelligentsema otsustusprotsessini. Näiteks kirjutavad veebilehega liitunud pliit ja külmik ühel päeval oma sagedasest kasutamisest ning majas patrulliv humanoidrobot märkab paljude inimeste kohalolu. Sellest järeldab robottolmuimeja järgmisel päeval, et toimus pidu ja ta peaks rohkem koristama, kuna maja võib tavapärasest mustem olla. "Need näited näivad praegu ulmelised, kuid on väga lähedal tõelisuseks saamisele," sõnab Asmat.

Hetkel on veebileht kohandatud ainult NAO robotitele kasutamiseks, kuid plaanis on seda laiendada ka teistele seadmetele. MyRobots ei ole esimene robotite võrgusuhtlemist propageeriv ettevõtmine - RoboEarth on mõeldud funktsioneerima kui robotite veeb. Robotid laadivad sinna üles mingi ülesande lahedamisel saadud kogemused, lastes teistel robotitel sellest õppida. See on siiski peamiselt orienteeritud teadusliku uurimistööga tegelevatele robootikutele, samas kui MyRobots.com on kommertslik leht. "Meie eesmärk on pakkuda teenuseid, mis täiustavad robotite toimimist kasutajasõbralikul viisil," kinnitab Asmat.

allikas: NewScientist
27.01.2012



Ämblikbot Asterisk viskab hundirattaid

Arai Robotics Lab Jaapanis on veetnud kuus aastat suurt ämblikku meenutavat Asteriski-nimelist robotit arendades. Pikk töö on end ära tasunud, sest see kuuejalgne robot liigub äärmiselt dünaamiliselt ka mitmekesistes oludes.


Aster.jpg

Asteriski loojad said neljakilose roboti kavandamisel inspiratsiooni putukatest. Selle kuus jalga asetsevad sümmeetriliselt 60-kraadiste intervallidega ümber kere ning koosnevad kolmest lülist, võimaldades robotil kõndida igas suunas ja ümber oma telje. Robotil ei ole ülemist ega alumist poolt, nii et kui see "selili" kukub, muudavad jalad orientatsiooni ja Asterisk jätkab oma tegevust käesolevas asendis.

Ümbruse tajumiseks kasutab robot mitut erinevat moodust: kõigi jäsemete otsas on survesensorid, kolmel jalal on veel infrapunasensorid ja kolmel juhtmeta kaamerad. Kere külge on kinnitatud güroskoop, kiirendusmõõtur ning kolm CCD kaamerat. Roboti 14,4V liitiumpolümeeraku kestab ühe laadimisega umbes 15 minutit, kuid arvatavasti on kavas selle kestvust pikendada.

Praegu suudab Asterisk kõndida kiirusega 0,5 m/s, veereda jalgade otsas olevatel ratastel, tunda ära treppe, tõsta kahe jäsemega esemeid üles, vältida takistusi, kõndida võredel pea alaspidi ja vertikaalselt ning isegi hundirattaid visata. Robot võib muuta oma asendi ka nii madalaks (78 mm), et mahub kitsastest avadest läbi. Selle kasutuseesmärkide hulka kuuluvad katastroofijärgsed otsingu- ja päästemissioonid ning hoonete korrashoid.

Vaata Asteriski võimeid järgnevast videost!


allikas: Gizmag
27.01.2012



DARPA mehitamata õhusõidukite disainivõistlus

Uavforge.jpg
UAVForge on Defense Advanced Research Projects Agency (DARPA) poolt sponsoreeritav võistlus, mille raames kutsutakse igat laadi teadlasi, insenere, teadushuvilisi ja unistajaid üles tegema koostööd, et disainida USA sõjaväele kõrgtehnoloogiline mehitamata õhusõiduk. Esikoht ja 100 000 dollari suurune auhind lähevad meeskonnale, kes suudab kõige paremini vastata DARPA ootustele, millest võite aimu saada alljärgnevas videos.




UAVForge'i eesmärk on ehitada kasutajasõbralik seljakotis transporditav lennumasin, mis võib vaikselt siseneda ja väljuda kriitilistesse piirkondadesse, et sooritada seal kuni kolmetunniseid jälgimissessioone. Võtmesõnadeks on autonoomne navigatsioon, takistuste vältimine, õhus paigal seismine ja sihtmärgi jälgimine. Põhiomadused nagu õhkutõusmine, lendamine ja maandumine on ilmselgelt eeldatavad ning nende täitmise eest saab vaid 30 punkti 200 võimalikust.

Idee esitamise tähtaeg oli oktoobris ning detsembri alguseks pidid võistluses osalevad õhusõidukid olema juba lennuvõimelised. 2012 kevadel toimub lennuvõistlus, kus väljavalitud lennumasinaid testitakse pingelises jälgimismissiooni simulatsioonis. Praeguseks on laekunud juba mitmesuguseid kavandeid, mida võid näha järgnevatest videodest.


Falcon UAV


GremLion


VoRPaL Monocopter

allikas: Spectrum IEEE
27.01.2012



Mikrokopteriga Serengeti lõvisid pildistama

Microcopter.jpg

Fotograaf Michael Nicholsil on peagi võimalus täita oma kauaaegne unistus: Serengeti tasandike lõvide pildistamise nende loomulikus keskkonnas. Kiskjate juurde aga ei saa niisama jalutada, mistõttu kasutab Nichols nende jäädvustamiseks väikest kaugjuhitavat kopterit. Kuna lõvid on elektritiivikute vihinaga juba harjunud, võib mikrokopter hõljuda viie meetri kõrgusel nende kohal ja teha ennenägematuid laiformaatfotosid kividel lebavatest kaslastest, kelle taga laiuvad tasandikud.

Nichols, kelle missiooni tulemus avaldatakse 2013. aasta National Georaphicus, kirjutas ajakirja korrespondendile seniste saavutuste kohta järgmist: "Meil on olnud mikrokopteriga kaks edukat lennusessiooni, lennates sellega 20 meetri kõrgusel tohutute gnuukarjade kohal. See annab meile pildi, mida ei oleks võimalik muul viisil teha. Mitte helikopteriga - liiga kärarikas ja kulukas. Mitte õhupalliga - liiga hirmuäratav ja õhupall läheb ainult sinna, kuhu tuul viib. Mitte traditsioonilise lennukiga - liiga kiire ja kõrge, lisaks samuti hirmuäratav."

Siin ka mikrokopterilt jäädvustatud foto migreeruvast gnuukarjast. Jääme ootama lõvipilte!


Gnuud.jpg
allikas: National Geographic
27.01.2012



Brainlink annab robotile uue aju

Kuigi poest ostetavad robotid on oma ettenähtud ülesannete sooritamisel üldiselt üsna osavad, saavad nad Brainlink mooduli abil rohkematki teha. Kinnitades BirdBrain Technologies toodetava Brainlinki olemasoleva infrapunaga kaugjuhitava roboti külge, lisab see viimasele valgussensori, kiirendusmõõturi ja võimaluse ühendada portidesse teisigi soovitavaid sensoreid.


Brainlink.jpg

Bluetoothiga varustatud Brainlink laseb kasutajal robotit juhtida arvuti või Androidi nutitelefoniga. Põhimooodul on kolmnurkne ning kinnitub mitmesuguste robotite külge. See töötab taaslaetaval akul ja on juhitav 9 meetri ulatuses. Kasutaja käske antakse edasi sisseehitatud infrapunase LEDiga, mis peaks asetsema roboti infrapunadetektori lähedal.

Brainlink võimaldab ainult kasutajal robotile käske anda, st operaatorid ei saa seadmelt tagasisidet. Siiski võib seda täiendada seadmetega, mis suudavad ise kasutajaga suhelda - näiteks juhtmeta ülekandega videokaamerad. Analoog- või digitaalsensorite lisamine laseks robotil paremini oma ümbrust tajuda. BirdBrain Technologies toob näitena Roomba robottolmuimeja, millele võib juurde panna lähedussensorid, et takistada seda seinte vastu sõitmast. Kui roboti külge kinnitada veel Brainlinkiga ühendatud nutitelefon, pääseks see ligi telefoni kaamerale, mikrofonile, kõlarile ja kogu arvutusvõimsusele.

Brainlinki saab tellida selle veebilehelt 96 euro eest. Vaata ka demonstratsioonvideot!


allikas: Gizmag
27.01.2012



Koobaste uurimine Marsil ja Kuul

NASA sõlmib Astrobotic Technolog Inc robootikafirmaga lepingu arendamaks Marsi, Kuu ja teiste taevakehade koopaid uurivaid roboteid. Astroboticu ülesanne on disainida robotid, mis suudavad koostööd tehes ületada maa-alustel planetaarmissioonidel ette tulevaid probleeme: valguse ja päikeseenergia puudumine, raadioside blokeerimine kivimite poolt ning raskendatud liikumine ebatasasel maastikul.


Nasa18.jpg

Ühendades jõud Carnegie Mellon University'ga (CMU), jätkab projekt CMU alustatud multi-robotite ja maa-aluste robotite arendamist, täiustamaks nende võimekust ja vähendamaks üksikroboti missioonidel juhtuvate rikete riski. Huvi taevakehadel paiknevate koobaste vastu lõi lõkkele pärast n-ö laeaknate avastamist Kuu ja Marsi satelliitpiltidelt. Veel ei teata, kas laavašahtideks peetavad avaused viivad sadade kilomeetrite pikkustesse maa-alustesse võrgustikesse või on tegu vaid üksikute koobastega. Igal juhul võivad need olla robotitele ja inimuurijatele ideaalsed varjupaigad kaitseks kiirituse, mikrometeoriitide ning ekstreemsete temperatuuride eest.


Nasa19.jpg

"Uurimiseks mõeldud robotite meeskond on sarnane jalgpallimeeskonnaga," ütkes Astroboticu töötaja Steve Huber. "Üks võib otsustada mängutaktika, mõned teevad rasket mehaanilist tööd ja teised on piisavalt nõtked, et jõuda koopa kaugematesse õõnsustesse."

Astrobotic Technology on CMU jätk, mis kogub andmeid kosmoseagentuuride, lennunduskorporatsioonide ja akadeemiliste uurijate jaoks. Esimene ekspeditsioon 2014.-2015. aastal kannab kosmosesse teaduslikke instrumente, insenertehnilisi eksperimente ja katseosi, mida kosmoseagentuurid ning firmad Kuu peal testida tahavad.

allikas: Astrobotic
27.01.2012



RobotChallenge 2012

Euroopa suurim robootikavõistlus RobotChallenge leiab aset järgmise aasta 10.-11. märtsil Viinis, Austrias. Robootikud katsuvad omaehitatud autonoomsete robotitega jõudu kuuel alal ning esmakordselt võistlevad ka lendavad robotid. Ürituse organiseerijad ootavad võistlusele 500 osalejat enam kui 20 riigist.


Rc1.jpg

RobotChallenge pakub nii algajatele kui kogenud robotiehitajatele mõõduvõtmiseks sobilikke alasid. Multikultuursele robootikute seltskonnale on kaasa elamas ka entusiastlik publik. Alates võistluse algusest 2004. aastal on selles osalenud rohkem kui tuhat robotit 25 riigist.

Võistlusalad

Robot Sumo - nii nagu traditsioonilises jaapani sumos, üritavad ka siin võitlejad üksteist ringist välja suruda. Ala on jagatud erinevatesse kaalukategooriatesse: Mega, Mini, Micro, Nano, Humanoid ja Lego, lisaks toimub Mini-Sumo Deathmatch.


Rc3.jpg

Puck Collect - robotid peavad koguma väikeseid kettaid vastavalt nende värvile. Sellel alal läheb tarvis sensorite tehnoloogiat, mehaanikat ja tehisintellekti.

Line Follower / Enhanced - peamiselt algajatele mõeldud võistlus. Siin peab robot nii kiiresti kui võimalik järgima musta joont valgel taustal. Enhanced ehk täiustatud versioonis tuleb ka rajal olevaid takistusi ületada.

Humanoid Sprint - inimesetaolised robotid kõnnivad või jooksevad kiiruse peale.


Rc2.jpg

Freestyle - selles kategoorias osalejaid julgustatakse demonstreerima oma robootikaloomingut, isegi kui see ei sobi teistesse võistlustesse. Piirangud puuduvad, kujutlusvõime on lagi!

Air Race - lendavad robotid peavad number "8" kujulist õhurada järgides lendama ümber kahe posti, mis asuvad üksteisest mitme meetri kaugusel. Robotitel tuleb näidata võimekust kolmedimensioonilises ruumis kiiresti ja täpselt manööverdades.

allikas: Robotland
27.01.2012



Mehitamata lennuk kasutab tuuleenergiat nagu lind

Queenslandi inseneritudengit Wesam Al Sabban'i on tema mehitamata lennuki disaini eest tunnustatud mitme silmapaistva rahvusvahelise auhinnaga. Õhusõiduk nimega Green Falcon II saab energiat päikesest ja tuulest.


Greenfalcon.jpg

Leiutaja ise sõnas järgnevat: "Kuigi kõik lennukid jäljendavad lindude kuju, kasutab Green Falcon II liikumise sõna otseses mõttes tuult, just nagu linnud. Minu doktoritöö teema raames õpime, kuidas linnud kasutavad tuuleenergiat, lendamaks minimaalse energiakuluga, kuidas nad liuglevad ja kasutavad liikumiseks ning trajektoori muutmiseks erinevaid tuuletüüpe."

"Me kavandame tehisintellektiga mehitamata õhusõidukit, et ennustada päikese intensiivsust ja kasutada tuule mustreid raja planeerimiseks ning lennukile võimsuse andmiseks. Õigupoolest usume, et see lendab nagu tuul ning on päikse- ja tuuleenergia kasutamise tõttu odavam ülal pidada kui teised sama suured mehitamata lennukid."

Lõplik disain peaks valmima 18 kuu pärast, kuid Al Sabban võitis juba 63. IENA International Trade Fair'il kolm leiutajaid tunnustavat auhinda, nende seas Ungari leiutajate seltsi Genius Prize'i.

Green Falcon II saab plaani kohaselt olema loodussõbralik ning valmis lendama igal ajal. Selle kasutusvaldkondadesse kuuluvad elektriliinide ülevaatus, katastroofijärgne abi, kaevanduste 3D-kaardistamine ja muud skandeerimised.

allikas: PhysOrg
27.01.2012



Lastehaigla saadab patsiendid koju koos robotiga

Bostoni lastehaigla saadab operatsiooni läbi teinud patsiendid pilootprogrammi raames koju koos telerobotiga, mille abil tervenemist jälgitakse. Arstid ja õed saavad viie Vgo Communications Inc roboti kaudu lastega reaalajas suhelda ning nende tervislikku seisundit vaadelda.


Vgo.png

1,4-meetrised robotid lähevad koos patsientidega haiglast välja kirjutamisel koju, kuid neid juhib haigla personal. Helisensorite, liigestatud kaamerate, kõlarite ja videoekraaniga Vgo telerobotid lubavad arstidel patsientide ning nende vanematega konsulteerida ja koguda visuaalset infot, mis aitab neil operatsioonijärgset ravi kohandada või märgata potentsiaalseid probleeme varakult.

Robotid on haiglaga ühendatud Verizoni 4G LTE võrgu kaudu ega vaja koduse internetiühenduse olemasolu. Lastehaigla arstid loodavad, et tulevikus suudavad robotid peale heli- ja videoinfo edastamise ka muud teha, näiteks sooritada vereanalüüse ja saata tulemused haiglasse, viies protseduuri läbi mugavamas, koduses keskkonnas.

Praegu töötab lastehaigla 40 patsienti hõlmava programmi lõpule viimisega, et uurida välja robotite efektiivsus koduse paranemise abistamisel. Kui tulemused on positiivsed, võib haigla robotiarmeed suurendada ning hakata patsiente varakult koju saatma, asendades tavalise operatsioonijärgse haiglasisese patsiendi jälgimise faasi sõbraliku roboti seltskonnaga.


allikas: PopSci
27.01.2012



Nextage robotid võiksid asendada inimtöötajaid

Robotid pakuvad tehasetöölistele konkurentsi - näiteks Nextage humanoidid on võimelised sooritama paljusid ülesandeid nagu inimesedki, kuid vajavad ainult sama palju voolu kui juukseföön. Nextage'i tootjad AIST ja Kawada kinnitavad siiski, et robot on mõeldud inimeste kõrval, mitte asemel töötama.


Nextage.jpg

Allolevas videos demonstreerib Kawada kahekäeliste robotite mitmekülgsust ja näita, kuidas mitu Nextage'i koordineerivad oma liigutusi, et tegutseda korraga ühe ja sama ülesande kallal. Robot avalikustati esmakordselt kaks aastat tagasi ning sellest ajast pole see palju täienenud: humanoidil on kätes liikumiseks 12 vabadusastet, stereoskoopiline nägemine ja ta funktsioneerib millimeetrilise täpsusega.

Nextage kasutab orienteerumiseks töölaudadel olevaid märgistusi, mistõttu üht robotit saab kiiresti viia üle teise tööpaika. Koostöö robotite vahel ei toimu mitte niisama lihtsalt konveieristiilis, vaid maksimiseerides iga roboti panust objekti käsitlemisel, kusjuures korraga võivad sellesama objektiga töötada mitu robotit.

On mõistlik, et korduvad manuaalsed ülesanded tehastes antaks robotitele - Nextage maksab umbes 70 000 eurot ning vajab toimimiseks ainult 1500 vatti. Pikemas perspektiivis on robotite kasutamine seega märkimisväärselt kokkuhoidlikum. Samas on ohutuse tagamiseks tarvis, et mõningaid ülesandeid sooritaksid endiselt inimesed, eriti siis, kui tegu on kiiret otsustusvõimet nõudvate olukordadega. Niisugune robotite ja inimeste koostöö leiabki juba aset paljudes modernsetes tehastes.


allikas: Singularity Hub
27.01.2012



Tuld sülgav robotponi

Firepony.jpg
Poni, keda pildil näete, oli algselt laste pehme kattega mänguasi. USA robootikahuviline Joe aga leidis sellele intrigeerivama rakenduse, modifitseerides selle elektroonikat ja mehaanikat ning lisades poni suhu leegiheitja. Mänguasja katnud tekstiil eemaldati, kuna see oli süttimisohtlik.

Kuna poni oli juba originaalkujul motoriseeritud, ei tulnud Joe'l kõike algusest peale valmistada. Ta kasutas olemasolevaid draivereid ja Arduino mikrokontrollerit, millele saab käske saata Wii Nunchuk'iga, et teha poni puldi abil juhitavaks. Leegiheitja pihustab aerosoolpurgist süütevedelikku ning grillisütik hoiab seda liigselt laiali pritsimast. Eraldi valmistatud päästikusüsteem hoiab aerosooli PVC-torus ja avab ning sulgeb ventiili Bowdeni kaabli kaudu. Roboti autor postitas ka juhendi poni ehitamiseks.

Tuldsülgavat poni võid näha allpool olevast videost!


allikas: Hack A Day
27.01.2012



NAO Next Gen - targem kui varem

Aldebaran Robotics'i humanoidrobot NAO on uuenenud, olles nüüd osavam ja arukam, kuid endiselt armastusväärne. Maailmas on hariduslikel ning teadusarenduslikel eesmärkidel kasutusel ligikaudu kaks tuhat NAOd ja firma esimees Bruno Maisonnier loodab, et täiustatud robotid on inimestele veelgi suuremaks kasuks.


Nextnao.jpg

NAO näeb maailma läbi kahe kaamera, reageerib puudutustele, oskab veebis surfata ja teiste NAOdega suhelda. Roboti küljes on kiirendusmõõtur ja güroskoop, mis takistavad teda kukkumast ning tema kerel on kaks paari ultrahelisaatjaid ja -vastuvõtjaid, mis annavad kajade kohta tagasisidet - niimoodi väldib NAO lähedal asetsevaid takistusi.

Uue generatsiooni NAOl on rohkem arvutusvõimsust ning tänu 1,6 GHz Atom protsessorile suudab ta korraga mitut tegevust sooritada. Tema nägemine on täiustunud HD-kaamerate ja kahe videovoo üheaegse töötlemise võimalusega. Viimane omadus lubab robotil tuvastada nägusid ja objekte isegi muutliku valgusega oludes. Lisaks rakendab NAO sonariga kaugusandurit, kaht infrapunakiirgurit ja -vastuvõtjat, üheksat kompimis- ja kaheksat rõhusensorit.


Nextnao2.jpg

Robotil on neli mikrofoni, mille abil ta määrab rääkija hääle või muu heli suuna. Hääletuvastustarkvara nimega Nuance koos sõnatuvastusega lasevad NAOl fraase ära tunda või isoleerida üksikuid sõnu lauses. Samuti räägib ta soravalt kaheksat keelt, lugedes oma mälus paiknevaid või RSS voo kaudu saadud faile.

See pole veel kõik. Uus tarkvarasüsteem ennetab roboti jäsemete ja kere kokkupõrkeid, täiustatud pöördemomendi kontrollmehhanism ja kohanemisvõimeline kõndimisalgoritm aga teevad NAO liikumise stabiilsemaks. Kui 59-sentimeetrist humanoidi ümber lükata, kaitseb ta kukkumisel kätega oma pead ja kere. Roboti aku kestab 1,5 tundi või rohkem, olenevalt kasutusviisist.

Vaata Next Gen NAO oskusi ka videost!


allikas: Gizmag
27.01.2012



Toimus FLL Eesti legorobotivõistlus

26. novembril leidis Tallinnas Robotexiga samaaegselt aset FIRST LEGO League Eesti võistlus, mille näol on tegemist 9-16-aastastele lastele suunatud robootikaüritusega. Noored peavad kaheksa nädala jooksul ehitama legoroboti, mis on võimeline etteantud ülesannetega hakkama saama, ning looma hindajatele esitamiseks tänavuse aasta teemaga (Toidu faktor) seotud projekti. Osalesid 20 võistkonda Eestist ja üks meeskond Leedust.


Flllaud.jpg

Võistlus koosnes mitmest osast: robotimäng, projekti esitluse, põhiväärtuste ja roboti disaini hindamine. Robotimängus sooritasid võistkondade robotid ükshaaval ülesandeid ning said vastavalt oma edusammudele punkte. Selle vooru võitis võistkond Õ-team, kellele järgnes robootika.COM meeskond.


Oteam1.jpg
Õ-team

Projekt hõlmas meeskondade poolt koostatud toiduteemalist esitust, mis võis olla näiteks lühinäidend, informatiivne Powerpoint-esitlus, tants või mõni muu leidlik ettekanne. Põhiväärtuste vallas hinnati meeskondade oskust teha sõbralikult koostööd, käituda professionaalselt ja entusiastlikult. Roboti disaini hindamisel aga võeti arvesse selle mehaanilist ehitust, programmikoodi ja strateegilist lahendust.
Üldjärjestuses võitis võistluse Õ-team, kes näitasid üles head omavahelist läbisaamist, innovaatilisust ning osalesid võimeka robotiga. Teise koha saavutas robootika.COM, kes paistis eriliselt silma oma kõrgetasemelise programmikoodiga. Kolmanda koha vääriliseks osutus võistkond Öökullid. Tervet paremusjärjestust võib lugeda siit.


Fll14.JPG

Fll15.JPG

Fll11.JPG

Fll12.JPG

Fll13.JPG

27.01.2012



Pall, mis muutub kuuejalgseks robotiks

Morphex.png
Või kuuejalgne robot, mis muutub palliks. MorpHex on 28-sentimeetrise diameetriga plastmassgloobusest tehtud väliskestaga robot, mille jäsemed liiguvad iseseisvalt, simuleerides ämblikulaadset kõndi. Kompaktses vormis aga tõmbuvad jäsemed kere keskosa ligi ning kestast moodustub kera.


Morphex2.jpg

Roboti keskmes on digitaalne kahe hammasrattaga 5645 servomootor ning seda ümbritsevad omakorda kuus hammasrattast jäsemete jaoks. Igal jalg koosneb kahest lülist, milles omakorda asetsevad mitu servomootorit. Lisaks kõndimisele võib MorpHex liikuda oma telje ümber ja tulevikus loodab selle autor, norra insener Kåre Halvorsen roboti keravormis ka veerema panna. Halvorseni progressi võib jälgida tema veebilehel Zenta.

Vaata roboti graatsilist liikumist allolevast videost!


allikas: Robots Dreams
27.01.2012



Uudised


Uudise lugemiseks klikka pealkirja.
Vanemaid uudiseid võid lugeda arhiivist.



Välja otsitud andmebaasist "http://www.robootika.ee/index.php/Uudised"

ROBOOTIKA E-POED

Lego mindstorms nxt robot.jpg Soovid osta vahendeid robootikaga tegelemiseks? Külasta e-poode Legor ja ITT.

SPONSORID

Soovid panustada Eesti robootika haridusse? Võta ühendust.

Meie toetajad ja sponsorid? Vaata siia.