Maailmast
Kohvipuruga täidetud haarats viskab nooli
Oktoobris kirjutasime põgusalt universaalsest robothaaratsist, mis suutis mitmesuguseid objekte üles tõsta. Nüüd on kohvipuruga täidetud elastsest membraanist haaratsi väljatöötajad õpetanud selle pisikesi palle ning nooli heitma, võimaldades sel esemeid sorteerida, prügi ära visata ja võib-olla ka korvpallimeeskonnaga ühineda.
Kui haaratsis peituv kohvipuru on voolavas olekus, võtab see objekti üles korjamiseks sobiva kuju, viimase haaramiseks imetakse membraanist aga õhk välja ning kohvipuru surutakse tihkelt kokku, hoidmaks eset tugevas haardes. Varem lasi haarats esemeid lahti, täites selle lihtsalt taas õhuga. Peagi leiti, et haaratsisse tugeva survega õhu suunamine lennutab käes hoitava objekti hoogsalt minema.
Kõige üllatavam sellise viskamise juures on selle täpsus - haarats suudab korduvalt visata palle korvi, sorteerida kruvisid karpidesse ja heita viskodanooled otse märklaua keskmesse. Teadlased väidavad, et robotkäe visketäpsus on +/-6 sentimeetrit 95-protsendilise tõenäosusega, mis tähendab, et 19 korral 20-st viskab haarats eseme õigesse kohta. Tehases töötamiseks sellest ei piisa, aga noolemängust osavõtmiseks küll.
Allolevas videos näed kohvipuru-robotkätt korvpalli mängimas!
allikas: Gizmag
17.02.2012
Paberist ja õhust origami-robotid
Rühm Harvardi teadlasi, kes novembris tutvustas meile veidrat roomavat robotit, hakkas tootma volditavaid paberist ja elastsest plastikust aktuaatoreid. Pehmed seest õõnsad aktuaatorid on kombinatsioon paberist ning silikoonelastomeerist Ecoflex, mis õhuga täites paisub ja võimaldab aktuaatoril tõsta endast sadu kordi suuremaid raskusi.
Jaapani paberikunsti origami stiilis volditud paberi ülesanne on seada elastomeeri paindumisele piirid ning anda aktuaatorile kuju. Kõige lihtsam viis selleks oleks kinnitada paberitükk piki elastomeeri külge, nii et viimane painduks õhuga täitmisel vastavas suunas. Piltidel võib aga näha ka detailirohkemaid voltimistehnikaid nagu lõõts, mille osad voldid on kindla kuju saavutamiseks kokku liimitud.
Alumisel pildil olev õhu toimel pikenev paarisentimeetrise läbimõõduga aktuaator tõstab üles endast rohkem kui 100 korda raskema ühekilose metallnupu. Ilma ülevalt suruva raskuseta suudab aga seda tüüpi aktuaator välja sirutuda peaaegu helikiirusel. Teadlased on katsetanud ka struktuure, mis tõmbuvad kokku, keerduvad ja toimivad isegi kui väikesed laternad, kontrollides aktuaatorisse pikisuunas paigutatud paneelide vahelt läbi lastava valguse hulka.
Paberist ja elastomeerist robotitel on metallist analoogide ees mitmeid eeliseid: nad on lihtsasti valmistatavad, kerged, paindlikud ja nii odavad, et neid saab probleemideta massiliselt toota. Sealjuured võivad nad teha asju ning minna kohtadesse, mis on jäikade robotite jaoks ligipääsmatud või üle jõu käivad. DARPA on loonud terve programmi sarnaste robotite arendamiseks - tõend, et paindlikel robotitel on ohtralt potentsiaali.
allikas: Spectrum IEEE
15.02.2012
Darwin-OP robot õpib uisutama ja hokit mängima
Kuna jalpallimäng ei ole humanoidrobotite jaoks enam midagi uut, siis proovisid Kanada teadlased kätt robotile teiste spordialade õpetamisel. Manitoba Ülikool kasutas ära lumist talveilma, et panna Darwin-OP (Dynamic Anthropomorphic Robot with Intelligence–Open Platform) humanoidile uisud jalga ja saata ta liuväljale hokit mängima.
Darwin-OP on miniatuurne humanoidroboti platvorm, mis on peamiselt mõeldud teadusuuringuteks ja harimiseks. See töötati välja USAs ning leiab kasutust mitmes ülikoolis, samuti võitis 45-sentimeetrine Darwin-OP 2011. aasta RoboCupi Kid Size liiga jalgpallivõistluse.
Kõnealune robot, keda ülikool kutsub kolmekordse olümpiavõitja Jennifer Botterilli auks Jenniferiks, ei tegele uisutamisega mitte ajaviiteks, vaid valmistub mais Minnesotas toimuvaks ICRA 2012 Darwin-OP Application Challenge võistluseks. Roboti hokit mängima panemine pole lihtne ülesanne: ta peab suutma alumiiniumuiskudel tasakaalu hoida, hokikeppi külgsuunas viibutada ja litter ka väravasse lüüa. Samuti võivad väga madalad temperatuurid mõned roboti osad töövõimetuks muuta.
Vaata videost, kuidas Jennifer hoki mängimisega hakkama saab!
allikas: Robots Dreams
14.02.2012
Jalgpallirobotite evolutsioon
Rahvusvaheline jalgpallirobotite võistlus RoboCup on sõnastanud oma ülima eesmärgi järgmiselt: 21. sajandi keskpaigaks võidab täisautonoomsete humanoidrobotite jalgpallimeeskond FIFA (Fédération Internationale de Football Association) reegleid järgides mängu viimase World Cupi võitjate vastu. See tähendaks robotite üleolekut maailma parimatest inimjalgpalluritest.
Praeguse seisuga on võimekaimaks humanoidrobotiks ilmselt Honda uus ASIMO, kuigi RoboCupil osalevad robotid ei jää temast kaugele maha. Siin demonstreerib ASIMO oma palli löömise oskusi:
Erinevalt RoboCupi tiimidest seisab ASIMO arengu taga Honda korporatsiooni toetus ja parimate inseneride teadmised. RoboCupi jalgpallivõistlusest osavõtjate, kes on põhimõtteliselt harrastussportlased, toimub aga sellegipoolest kiire võimekuse kasv. Võrdleme näiteks finaalvõistlusi aastatest 2007 (Jaapan vs Saksamaa) ja 2011 (USA vs Jaapan):
(Videote nägemiseks sisene artiklisse)
Kõigest nelja aastaga on robotid muutunud kiiremaks, täpsemaks ning paremini tasakaalu säilitavaks. Füüsilisele väledusele lisaks on humanoidid intelligentsemad, nende algoritmid ja sensorid on efektiivsemad ning tarkvara võimalused avaramad. Sajandi keskpaigani on jäänud veel 38 aastat - piisavalt aega, et õppida ehitama inimesi jalgpallis võitvaid roboteid.
allikas: Spectrum IEEE
10.02.2012
DARPA õhusõidukite võistluse viljad
Mõni aeg tagasi kirjutasime DARPA mehitamata lennumasinate võistlusest, mille käigus disainivad tehnikahuvilised USA sõjaväe jaoks innovaatilisi õhusõidukeid. Projekt UAVForge on nii kaugel, et kõik osalevad masinad peavad suutma juba lennata ning kevadel toimub võistlus kümne väljavalitud osaleja vahel.
Esimese hääletusvooru järel on juhtival positsioonil GremLion UAV Singapuri Rahvusülikoolist. Neljakilone pallikujuline kopter avaneb keskelt kaheks poolkeraks, mille vahelt sirutub lendamiseks välja tiivik. GremLion on disaini poolest üks võistluse unikaalsemaid roboteid ning tema omadustest räägitakse lähemalt järgnevas videos (videote nägemiseks sisene artiklisse).
Huvitavatest lennumasinatest väärib märkimist ka Arduino platvormil töötav X-MAUS kvadraator, mis pärast õhkutõusu voldib oma kesta lahti lennukitiivaks:
TU Delfti QuadShot, mis näeb välja nagu nelja väikse tiivikuga tiib, valitseb kõrgusi väga sundimatu lennuga. Selle juures on ehk põnevaimaks omaduseks tema õhkutõus - mitte tavalise lennuki asendis, vaid tiiva servale nõjatudes.
allikas: Spectrum IEEE
10.02.2012
DARPA AlphaDog viidi esimesele jalutuskäigule
Boston Dynamicsi ja DARPA hiiglaslik robotkoer AlphaDog, kelle laboritingimustes testimisest septembris kirjutasime, sai lõa otsast vabaks ja tegi äsja oma esimese jalutuskäigu metsas. USA sõjaväe tellitud AlphaDog on suurem versioon populaarsest BigDogist ning mõeldud kandma sõdurite varustust.
USA armee peab väeosade füüsilist ülekoormust üheks oma olulisimaks teadus- ja tehnikaalaseks väljakutseks. Sõdurite kaitsmiseks ja relvastamiseks eksisteerib küll mitmesuguseid tipptehnoloogia saavutusi, kuid sageli tuleb neil seetõttu ringi rännata 45-kiloste seljakottidega. AlphaDogi (ametliku nimega LS3) ülesandeks on toimida koormat kandva muulana, kes saab hakkama ka keerulistel maastikel sõduritele järgnemisega.
Eelkõige aga katsetati metsajooksul AlphaDogi silmanägemist, st tema oskust teha sensorite abil vahet inimestel ning teistel takistustel, näiteks puudel. Videost võib näha, et see õnnestub robotil küllaltki hästi. Lisaks 181-kilosele kandevõimele saavad sõdurid kasutada AlphaDogi mobiilse energiaallikana, laadimaks raadiote akusid või muid seadmeid. Robot teeb siiski hulgaliselt lärmi, nii et vaenlasele ligi hiilimisel oleks arukam ta laagrisse ootama jätta.
2012. aasta suvel alustavad DARPA ja Boston Dynamics 18-kuist testimisperioodi, mille jooksul lihvitakse AlphaDogi oskusi. Reguleeritakse tema nägemist inimestele või muudele objektidele järgnemiseks ja tema võimet autonoomselt maastikutakistustest üle või ümber navigeerimiseks. Ühe eksperimendi käigus saadetakse 181-kilost koormat kandev robot 32-kilomeetrisele rännakule ilma teda selle ajal tankimata. Plaanis on AlphaDogile lisada audiotehnoloogia, mille abil ta kuuletuks käskudele nagu "peatu", "istu" või "tule siia". Testimise järel proovitakse roboti ja merejalaväelaste vahelist koostööd väliõppustel.
Vaata ka videot!
allikas: Singularity Hub
10.02.2012
Allaneelatavad krabirobotid eemaldavad kõhust kasvajaid
Singapuri teadlastele piisab rammusast maitseelamusest, et tulla murranguliste ideede peale. Rahvuslikust tšilli-krabiroast inspireerituna arendati välja miniatuurne robot, mis siseneb inimese kurgust alla kõhtu, kus haarab tangidega vähkkasvajast kinni ning lõikab selle ära.
Meetod aitab varajases järgus seedetrakti kasvajatega patsiente ning on vähem invasiivne kui teised kirurgilised vahendid - kuna robot siseneb suu kaudu, ei jäta see nähtavaid arme. Singapury Rahvusülikooli Haigla arst Lawrence Ho oli üks robotkrabi loojatest ning ütles, et seda on juba kasutatud Indias ja Hong Kongis viie kõhuvähiga inimese opereerimiseks.
Robot kinnitub endoskoobi otsa, sellel on väiksed tangid vähikudedest kinni hoidmiseks ja konks nende lõikamiseks ning verejooksu peatamiseks. Läbi endoskoobi küljes oleva tillukese kaamera näeb kirurg kõhus toimuvat ja juhib arvuti kaudu roboti käitumist. "Meie (inimeste) liigutused on tohutult järsud ning kui me tahame teha väga delikaatseid operatsioone, hakkavad käed värisema... Aga robotid võivad sooritada peeneid liigutusi ilma värinata," sõnas doktor Ho.
Ho ja Louis Phee, Singapuri Nanyangi Tehnoloogiainstituudi dotsent, otsustasid roboti ehitada pärast 2004. aastal tšilli-krabi õhtusöögil viibimist, kus tuntud Hong Kongi kirurg Sydney Chung soovitas krabi kui prototüüpi. Mehed moodustasid oktoobris ühise firma ja loodavad krabiroboti kolme aasta jooksul turustada.
allikas: IBTimes
08.02.2012
SpaceX'i lõppeesmärk: Marsi koloniseerimine
Ameerika kosmosetranspordifirmast SpaceX sai 2010. aastal esimene kommertslik ettevõte, kes viis läbi kosmosesõiduki eduka naasmise Maa orbiidilt. Sõidukiks oli taaskasutatav Dragoni kapsel, mis lennutati raketiga orbiidile, kust see kuumusekilbi ning langevarjude abil tervena tagasi tuli ja Vaiksesse ookeani maandus.
Dragon on üks viiest väljavalitust NASA kommertslikus orbiidile transportimise teenuse võistluses, mille eesmärk on arendada välja lasti ja inimeste veoks sobiv sõiduk, mis teenindaks rahvusvahelist kosmosejaama. Kapsel ise on sellise ülesande jaoks hämmastavalt väike: 2,9 meetri kõrgune, läbimõõduga 3,6 meetrit ja kaalub 4200 kilogrammi, meenutades 60-70ndatel Apollo programmiga Kuule saadetud mooduleid.
Hiljuti testis SpaceX Dragoni uut mootorit SuperDraco, mis laseb astronautidel õnnetu õhkutõusu korral turvaliselt pääseda. Plaanis on kinnitada Dragonile kaheksa uut mootorit, mis tekitavad üheskoos 54-tonnise tõukejõu. Juhul kui kapslit kandva Falcon raketiga midagi juhtub, tulistavad SuperDraco mootorid kapsli sellest eemale ja lennutavad ohutusse kaugusse.
Kuigi Dragoni järgmine samm on tõenäoliselt kosmosejaama külastus, avaldas SpaceX'i rajaja Elon Musk lootust veel üheks massiivseks missiooniks: planeet Marsi koloniseerimine. Intervjuus New Scientistiga ütles Musk, et tahab lähitulevikus näha Marsil elamas 10 000 inimest - või isegi miljoneid. Selle saavutamiseks püstitati Dragonile eesmärk 20 aasta jooksul sooritada mehitatud lend Marsile. Veelgi enam, Musk plaanib seda teha kõigest viie miljardi dollariga (3,8 miljardit eurot).
allikas: Gizmag
08.02.2012
Geminoid-F sai tööd modellina
Praeguses majandusolukorras on nii mõnelgi robotil keeruline tööd leida, kuid hurmaval Geminoid-F androidil see õnnestus. Robot on nimelt kuni valentinipäevani nähtaval ühe Tokyo kaubamaja vaateaknal, kus ta suhtleb möödujatega ning imiteerib sõpra ootava neiu käitumist.
Geminoid näeb välja märkimisväärselt inimesesarnane, on võimeline sooritama 65 inimlikku liigutust ja simuleerima emotsioone. Kaubanduskeskuse külastajatele ei hakka ta kõiki oma oskusi demonstreerima, vaid vaatab neile aeg-ajalt otsa, naeratab ja pöördub tagasi oma nutitelefoniga mängimise juurde. Roboti kaitsmiseks on tema ning möödakäijate vahel klaassein.
Kuigi Geminoid on juba mõnda aega eksisteerinud, seisneb uusima eksperimendi eesmärk ostlejate reaktsiooni uurimises, nähes rõivaid esitlevat androidi. Robot on elulähedasem ja liikuvam kui mannekeen, samas aga ei vaja ta palka ega puhkust nagu inimesed. Ühe kaubanduskeskuse külastaja sõnul väljendasid androidi vaatama tulnud rahva seas olevad naised uudishimu ning arvasid, et robot on pisut hirmutav. Mehed seevastu paistsid olevat huvitatud ning pildistasid Geminoidi ohtralt.
Humanoidi autoriks on professor Hiroshi Ishiguro, kelle robotikollektsiooni kuulub ka iseenda doppelgänger - android, kes näeb välja täpselt nagu professor ise.
Vaata Geminoidi kaubamajas kaaslast ootamas alljärgnevast videost!
allikas: Robots Dreams
08.02.2012
Kuubikud ennustavad ilma, viivad soojust teise tuppa
Mida teha, kui ilm on külm ja talisport ei tõmba? Eks ikka istuda soojas toas ja leiutada ennenägematuid roboteid. Ühtäkki on maailma eri pooltelt välja ilmunud kaks välimuselt ja otstarbelt küllaltki sarnast robotkasti. Esimene neist leiab teie kodus kõige kuumema koha ja viib soojuse sealt jahedamatesse tubadesse. Teine kannab hoolt, et te ei sooviks toast üldse lahkudagi.
Ülemisel pildil oleva Hagenti must kest ei reeda palju, kuid sellest võib saada teie parim sõber külmadel talveõhtutel. Temas peitub spetsiaalne phase change material, mis tahkes olekus salvestab ning vedeldudes eraldab soojust. Robotil on ka rattad ja sensorid, et tuvastada iseseisvalt soojusallikaid ja sõita nende lähedusse. Olles mõnda aega näiteks kamina lähedal püsinud ning kuumust salvestanud, hakkab ta inimesele järgnema ning jähedamates ruumides soojust väljastama, kuni kõik on otsas.
Hagenti ehitasid sakslased Andreas Meinhardt ja Daniel Abendroth ning see on praegu ainult prototüüp. Projekt on aga paljutõotav, kuna robot ei kasuta peale liikumiseks mõeldud patareide mingit energiat - soojus transporditakse lihtsalt ühest kohast teise.
Teine kuubik, Cryoscope, on ameeriklase Robb Godshaw looming. Masin on mõeldud ilmateadet edastama, kuid mitte numbrite ja kaardi abil. "Aasta tagasi disainisin ja ehitasin ma väikse puidust kuubiku, mille peal asus metallkate. Seadme ainus funktsioon oli muutuda väga külmaks. See oli kontseptuaalne ese, mida ma esitlesin dünaamilise töölauale kuuluva skulptuurina," rääkis Godshaw.
"Viimasel ajal olen ma mõelnud viisidele, kuidas ilma kohta informatsiooni edastatakse. Olin veidi pettunud numbritele rajatud süsteemides, millel pole inimese temperatuuritunnetusega palju pistmist. Ma otsustasin arendada seadme, mis edastab ilmateadet nii, et midagi ei jää kujutlusvõime hooleks."
Cryoscope demonstreerib kasutajale just sellist temperatuuri, mida on väljas oodata, kuumutades või jahutades oma alumiiniumkesta. Roboti ajuks on Arduino kontroller, kasutajal tarvitseb vaid tarkvarasse asukoht sisestada. Seade leiab internetist järgmise päeva ilmastikuandmed ning pumpab Peltier termoelektrilise elemendi abil soojust sisse ja välja. Kuubikus on olemas ka jahutusradiaator ning ventilaator. Seadme soojust kohandatakse ilmaandmete saamisel tüüpilise toatemperatuuri (23°C) ja ennustatava ilma erinevuse võrra.
allikad: Spectrum IEEE, PhysOrg.com
07.02.2012
Isetehtud papist kuuejalgne robot
Taaskasutus ja säästlikud materjalid koguvad populaarsust paljudes valdkondades ning robootika pole mingi erand. Mõni päev tagasi tutvusime papist Mimboga, siin aga on keerulisem ja detailsem kuue jalaga paberist ämblik.
Mike Estee lõikas laseriga papist välja roboti keretükid (mustri PDF on siin) ning pani kuus jalga liikuma Corona servomootorite ja Pololu draiveritega. Robot on juhitav sülearvuti kaudu ning läks maksma umbes 65 eurot - ja hulgaliselt valmistamisaega.
Vaata kuuejalgset papp-boti videost!
allikas: Makezine
02.02.2012
Avatud lähtekoodiga robotkirurgia
Paar aastat tagasi andis Willow Garage robotifirma kümme oma PR2 robotit uurimisrühmadele, kelle ülesandeks sai robootikateemalise teadustöö arendamine ning üksteisega oma avastuste jagamine. Selline strateegia toob kokkuvõttes rohkem tulu kui iseseisvad projektid, mis omavahel ei suhtle. USA National Science Foundation algatas hiljuti sarnase ettevõtmise, mis on aga suunatud konkreetselt robotikirurgia arendamiseks.
Projekt hõlmab seitset identset Washingtoni ja California ülikoolide disainitud Raven II kirurgilist robotit, millest viis saadeti teistesse USA ülikoolidesse, ülejäänud kaks jäid aga oma leiutajate valdusse. Iga süsteem koosneb kahe käega robotkirurgist, videokaamerast ja inimkirurgi kasutajaliidesest, mis võib robotist üpris kaugel paikneda.
Roboteid juhib Robot Operating System tarkvara, mistõttu need peaksid sobima kokku mitmete teiste robotseadmetega. Kõik kasutatavad süsteemid on avatud lähtekoodiga ja omavahel internetiga ühendatavad. Niimoodi saavad uurimisrühmad teha omvahel koostööd ning jagada andmeid enda arendatud uue riistvara, tarkvara ja algoritmide kohta.
Washingtoni Ülikooli esindaja Blake Hannaford sõnas projekti jaoks valitud ülikoolide teemal järgmist: "Need on USAs juhtivad kirurgiliste robotitega tegelevad laboratooriumid ja kui kõik töötavad sama tarkvaraplatvormiga, saame lihtsamalt jagada uusi arenguid ning innovatsiooni." Videost näete Raven II aktsioonis.
allikas: Gizmag
02.02.2012
Pisikeste kvadrootorite parv
Oleme varemgi kirjutanud väikestest ja lendavatest parvena juhitavatest robotitest. Nüüd on aga Pennsylvania General Robotics, Automation, Sensing and Perception (GRASP) Laboratory saanud valmis sületäie väikseid nelja tiivikuga koptereid, mis lendavad putukaparve sarnaselt ühise kogumina.
GRASPi robootikud Alex Kushleyev, Daniel Mellinger ja Vijay Kumar ühendasid jõud KMel Roboticsiga, et programmeerida kuni kahekümneliikmelised väledate kvadrootorite rühmad lendama erinevates formatsioonides. Nagu allpool olevast videost näha, võivad parve osad liikuda ühtselt, navigeerida ümber takistuste ja järgida kompleksseid autonoomseid mustreid.
Detsembris demonstreerisid šveitsi ja itaalia robootikud kvadrootorite parve ehitamas kuuemeetrist torni. Säärased robotiparved sobivad teatud ülesanneteks paremini kui suured üksikud robotid, kuid nende programmeerimiseks on tarvis ühtseid meetodeid, mis ei nõua iga liikme eraldi seadistamist.
allikas: Gizmag
02.02.2012
AVIATR võib hakata Titani atmosfääris lendama
Saturni kuu Titan on meie päikesesüsteemi suuruselt teine kuu ning tema atmosfäär on nii tihe, et inimene võiks omale tiivad selga kinnitada ja taevakeha kohal lennata. Titani pinnalt on leitud märke ka vee olemasolust, mistõttu pakub ta teadlastele palju huvi ja NASA kaalub võimalust saata robotlennuk avastama tema lämmastiktaevast ning süsivesinikjärvi.
AVIATR (Aerial Vehicle for In-situ and Airborne Titan Reconnaissance) nime all tuntud missioon põhineb ideel saata kulguri asemel taevakehale hoopis 120-kilone elektritiivikuga lennuk, mis suhtleks Maaga suure antenni abil ning kannaks Titanile hulga teadusinstrumente. Lennates läbiks AVIATR märksa suurema ala kui kulgur - ka Titani ekvaatori ja poolused - ning annaks kuu kohta kokkuvõttes rohkem tagasisidet.
Titan sobib erakordselt hästi õhust raskema lennukiga avastamiseks, sest sellel lendamine on äärmiselt lihtne. Tema atmosfäär on Maa omast neli korda tihedam ja külgetõmbejõud seitse korda nõrgem, tehes seal lendamise 28 korda kergemaks kui meie taevas. Seega võib AVIATR olla raske ja robustne, kuid püsida probleemideta aasta otsa õhus. Lisaks pöörleb Titan nii aeglaselt, et lennuk võib läände sõites olla pidevalt taevakeha valgel poolel.
Missiooni teokssaamist ei tasu aga niipea oodata - otsust projekti elluviimise kohta ei tehta enne 2020. aastat ning ka siis läheb AVIATRi konstrueerimiseks ja Saturnile saatmiseks kümmekond aastat.
allikas: Spectrum IEEE
31.01.2012
Lühifilm "No Robots"
Robootikateemaliste uudiste juures võib sageli lugeda naljatlevaid kommentaare sellest, kuidas masinad ühel päeval eneseteadvuse omandavad ja inimeste vastu mässama hakkavad. Maailmas, kus robotid eksisteeriksid kui intelligentsed ja iseseisva otsustusvõimega olendid, leiduks kahtlemata hulgaliselt nendevastaselt meelestatud inimesi. Lühifilm "No Robots" heidabki pilgu säärasesse ühiskonda.
Viieminutise animafilmi lavastasid San Jose State University tudengid YungHan Chang ja Kimberly Knoll õppeprojekti raames. Filmi sisuks on robotivihkajast poepidaja ootamatu kohtumine plekkmehega. Mida teeksid sina tema asemel? Vaata lühifilmi järgnevast videost!
allikas: Spectrum IEEE
31.01.2012
Üherattaline Solowheel ei nõua head tasakaalu
Innovaatiliste toodete poolest tuntud ettevõte Inventist väidab, et on taasleiutanud ratta. Õigupoolest on tegu Segway-sarnase isetasakaalustuva sõidukiga, kuid üherattaline Solowheel on äärmiselt kompaktne ja kergesti kaasaskantav.
Solowheeli güroskoopilised sensorid aitavad hoida ratast tasakaaluasendis, sõitja aga kontrollib nõjatudes kiirust ja suunda. Nagu Segway, on ka Solowheel keskkonnasäästlik elektriline sõiduk, mis sobib oivaliselt linnas liikumiseks. Seade kaalub kümme kilo, sõidab kiirusel 19 km/h ja sobib kuni 113-kilostele reisijatele. 1000W mootorile võimsust andva liitiumioonaku laadimine võtab kaks tundi ning selle abil saab sõita kolmkümmend kilomeetrit.
allikas: Geek Alerts
31.01.2012
Scalybot liigub nagu madu
Viimasel ajal on olnud palju juttu robotitest, mis näevad välja või liiguvad nagu maod. Georgia Tehnoloogiainstituut on samuti rakendanud oma ressursse madudest inpireeritud päästeroboti disainimiseks, kuigi viimane ei sarnane välimuselt sugugi roomajatele.
Robot kasutab otsejoonelise liikumisena tuntud madude rännakuviisi: madu ajab oma kõhusoomused püsti, liigutab need ettepoole ja asetab tagasi maapinnale, tõmmates keret järele ja libisedes näiliselt otse edasi. Kuna erinevalt siuglemisest ei muuda madu kehaasendit, on see suurepärane moodus kitsastes kohtades manööverdamiseks.
Georgia Tehnoloogiainstituudi insener Hamid Marvi ehitas roboti nimega Scalybot 2, mis imiteerib madude otsejoonelist roomamist. Kaks pöörlevat motoriseeritud soomustekomplekti panevad roboti liikuma ning soomuste kaldenurka saab kontrollida vastavalt pinnase kaldele ja omadustele.
Roboti kasutusvaldkonnana nähakse peamiselt otsingu- ja päästeoperatsioone katastroofipiirkondades, kuna see on võimeline roomama ebaühtlastel, rusudega kaetud maastikel.
allikas: Spectrum IEEE
27.01.2012
Mimbo - sõbralik papist robot
Mimbo on lihtne ja sõbralik robot, kes imiteerib inimeste emotsioone. Tal on pappkarbist keha, programmiga Processing koostatud aju ja iPhone'ist tehtud nägu, mis naeratab, kui sina naeratad. Robot kasutab näotuvastustehnikat, genereerimaks oma näole sellist ilmet, nagu kasutaja parajasti väljendab.
Papproboti nägu koosneb helendavatest silmakujutistest, laugudest ja multifader stiilis suust, mis kõik on loodud modulaarse TouchOSC tarkvara abil. Mimbo jälgib kasutaja ilmeid näotuvastusprogrammi FaceOSC kaudu ja imiteerib neid ise.
Juhend omale isikliku papproboti ehitamiseks on saadaval siin. Vaata ka Mimbot väljendamas erinevaid emotsioone järgnevas videos!
allikas: Engadget
27.01.2012
Robotid hakkavad tööle Saharas ja Antarktikas
Kaks käimasolevat projekti säästavad inimesi töötamisest ekstreemsetes oludes Sahara kõrbes ja lõunapoolusel Antarktikas. Esimene neist tegeleb 5880 ruutkilomeetri suuruse päikeseenergiajaama konstrueerimiseks mõeldud roboti ehitamisega. Sajatonnine IPAnema süsteem rakendab robotit, mis hakkab rippuma polüetüleenkaablite otsas nelja mobiilse torni vahel ning tõstma päikesepaneele paigale.
Terasest ja alumiiniumist haarats tõstab üles tuhandeid seitsmetonniseid ja 12-meetriseid paneele ning asetab need tugitornide vahelises alas oma kohale. Mootoritega vintsid rullivad kaableid kokku ja lahti, jõusensorid aga sünkroniseerivad vintsimootoreid ja teevad haaratside asukoha kindlaks mõne millimeetri täpsusega.
Roboti tugisüsteem, neli 11-meetrist terastorni kohandavad oma asendit automatiseeritud alustel. Tornid hoiavad robotit kindlalt paigal, et vältida paneelide kõikumist ning ennetada tugevate kõrbetuulte põhjustatavaid õnnetusi.
Teise projekti eesmärk on transportida kütust Antarktika rannikul asuvast McMurdo baasist lõunapoolusel paiknevasse Amundsen-Scott jaama. Sada aastat tagasi jõudis norra maadeavastaja Roald Amundsen esimene inimesena poolusele, kasutades selleks kelgukoeri ja suuski ning rännates mandril ligi kaks kuud. National Science Foundationi projektis kasutatavatel autonoomsetel traktoritel kulub selleks aga arvutuste kohaselt poolteist nädalat.
Iga traktor kannab vähemalt kümmet 11 000-liitrist kütusetanki ja kasutab kaht neist rännaku läbimiseks. Juhttraktori pardakompuutrid määravad kindlaks ideaalkiiruse ja -suuna, et säästa kütust, ning edastavad informatsiooni ka ülejäänud robotiparvele. Algoritmide abil leitakse teele jääda võivad ohtlikud objektid ning muudavad vastavalt kurssi.
Traktoritel asuvad kaks kaamerat loovad ümbrusest kujutise, mille kaudu saab eristada lumehunnikut, inimest ja liustikulõhet. ARS-300 radar näeb läbi lumetormi ning kuigi see ei tuvasta pinnastruktuure nii täpselt kui laserskaneerijad, ei häiri erinevalt viimasest liikuv lumi radari tööd. Laserskaneerijad keskenduvad maastiku detailidele, et luua kompuutrisse saadetav ja navigeerimiseks vajalik kaardistus. Skaneerija aitab vältida ka kokkupõrkeid erinevate traktorite vahel.
allikas: PopSci
26.01.2012
Tabletisuurune sabaga robot uurib sisikonda
Iisraeli Tel Avivi Ülikooli ja Bostoni Brigham & Women's Hospitali teadlased on välja arendanud pisikese roboti, mis suudab ujuda läbi inimese seedetrakti. Suure tableti mõõtudes seade liigub magnetresonantstomograafia (MRT) aparaadi genereeritavate magnetväljade abil.
Mikroroboti 20x5 millimeetrine vasest ja elastsest polümeerist saba võngub tänu magnetitele ja paneb selle liikuma. Robot on alles varajases testimisjärgus, kuid veeanumas läbi viidud katsed on olnud edukad. Selle loojad usuvad, et valmis robot on võimeline uurima sisikonda ning edastama arstidele pilte, mis aitavad avastada kasvajaid varajases järgus.
Praegused seedetrakti kasvajate avastamise meetodid hõlmavad enamasti endoskoopia kasutamist. See tähendab söögitoru kaudu makku sondi suunamist, kusjuures sondi sees on kaabel ning sondi ühes otsas asub kaamera ja teine on ühendatud arvutiga. Mikroroboti kasutamine on patsiendi jaoks mugavam ning ohutum, see liigub sekundi jooksul mitu millimeetrit ning arstid saavad MRT abil roboti suunata just sellesse seedetrakti ossa, mida parajasti uurida tarvis. Kuna insenerid loovad üha väiksemaid ja mitmekülgsemaid videokaameraid, millest mõned mahuvad koguni juhtmeotstesse, ei tohiks ka pildikvaliteet olla takistuseks mikroroboti kasutamisel.
allikas: Singularity Hub
26.01.2012
Aksessuaarid robootikutele
Robootikahuvilistel võib tekkida tahtmine anda maailmale oma hobist teada temaatiliste aksessuaaride kaudu - või lihtsalt omada mõnd kena väikest robotikujulist eset. Siin on paar näidet, kuidas seda teha.
See retrostiilis robotikujuline kell Tokibot on mõõtudelt 3,8 x 2,5 cm ning valmistatud vastupidavast terasest. Tokiboti käed ja antenn on liikuvad, kellaosa katab aga jaapani kvarts. Kell töötab 1,5 V patarei pealt täpsusega +/-30 sekundit kuus.
Kaela riputatav ripatskell on 4,5 cm pikkune ning temaga kaasneb 80-sentimeetrine kett. Metallisulamist robot on pronksivärvi antiikse disainiga ning sobib kasutamiseks nii taskukella kui kaelakeena. Robot kaalub 73 grammi.
allikas: Robot Snob
25.01.2012
Robotid, koerte kaaslased
Robotitele on leitud mitmesuguseid inimesele tulusaid rakendusi, kuid ka teistel liikidel võib neist kasu olla. George Washingtoni Ülikooli tudengid üritavad oma lemmikute rõõmustamiseks õpetada ülikooli PR2 robotile, kuidas koertega ümber käia.
Ülikool pakub kursust nimega "Autonomous Robotics" (Autonoomne robootika), mille raames õpivad tudengid programmeerima roboteid konkreetseid ülesandeid sooritama. Esmalt peavad nad arvutisimulatsiooni edukalt tööle saama, mille järel võivad kätt proovida pärisroboti peal. Möödunud semestril valis enamik üliõpilasi lemmikloomadega seotud ülesanded, sealhulgas koera jalutamise, koeraga palli mängimise ja talle toidu toomise.
Need tegevused on meie jaoks lihtsad, kuid nõuavad roboti puhul ohtralt programmeerimist. Näiteks püüab robot jalutamisel vältida koerale liiga lähedale minemist, kuna näeb teda takistusena. Samuti on koera rihm tema jaoks takistus. Nõnda võibki juhtuda, et koer jalutab robotit, mitte vastupidi.
Toidu toomisel on suurimaks väljakutseks roboti õpetamine transportima ebastabiilse raskuskeskmega objekti, näiteks suurt pakki koeraküpsiseid, mis liiguvad kotis ringi. Lihtsaim versioon sellisest süsteemist on karp, milles veereb raske pall: robot peab oskama kompenseerida palli raskuse liikumist. Projekti positiivse küljena aga võivad lemmikloomad saada uue semu ning roboti õpitud oskusi saaks rakendada teisteski valdkondades.
allikas: Spectrum IEEE
25.01.2012
Vurrudega robot kompab ümbrust
Üks maailma väiksemaid imetajaid, neljasentimeetrine kääbus-ripskarilik peab jahti öösiti ning leiab, jälitab ja püüab oma saaki ilma nägemist või kuulmist kasutamata. Tema peamine tööriist on hoopis tema vurrud, mille abil ta kompab maailma. Bristol Robotics Laboratory koos Sheffieldi Ülikooliga valmistavad närilisest inspireeritud vurrudega robotit, mis kasutab navigeerimiseks "aktiivset puudutust".
Nägemismeelt on autonoomsete robotitega seoses kõige rohkem uuritud ning rakendatud. Looduses leidub aga arvukalt olendeid, eriti öise eluviisiga loomi, kelle jaoks on aktiivne puudutamine esmatähtis infomeetod orienteerumisel ja tegutsemisel.
Kääbus-ripskarilik viibutab oma vurre kiiresti edasi-tagasi, tajudes asukoha, objektide kuju ja tekstuuri kohta infot edastavaid võnkeid. Uurimistöö tulemusel loodi kunstvurrud, mis liiguvad omaette ning on kinnitatud mobiilse roboti külge. Professor Tony Prescott Sheffieldi Ülikoolist ütles projekti kohta järgmist: "Vurrud hakkavad objekti puudutades võnkuma ning karvanääpsus olevad tundlikud rakud tajuvad võnkumismustrit. Need mustrid muudetakse elektrisignaalideks ja saadetakse ajju, lastes loomal langetada silmapilkseid otsuseid oma ümbruskonna kohta, aidates tal ringi liikuda ja saaki püüda."
Rohkem informatsiooni on saadaval projekti kodulehel ning alljärgnevas videos.
allikas: PhysOrg
25.01.2012
Jaapan ehitab robotifarmi
Eelmise aasta märtsis Jaapanit tabanud maavärin ja tsunami rikkusid lisaks muule ka 24 000 hektarit haritavat maad ning andsid hoobi kohalikule põllumajandusele. Jaapani põllumajandusministeerium plaanib puhastada 250 hektarit sellele uhutud meresoolast ning rajada farmi, milles kogu töö tehakse robotite poolt.
Ilma juhtideta traktorid hakkavad maad kündma, külvama ja kasvatama riisi, sojaube, nisu ning mitmesuguseid puu- ja köögivilju, mille lõikamise, koristamise ning pakendamise eest vastutavad samuti robotid. Masinate toodetud CO2 suunatakse tagasi saagile, et ergutada viljade kasvu ja vähendada keemilise väetise kasutamist.
9.0-magnituudiline tsunami laastas põllumaad, kaates selle soola ja õliga, millele järgnes Fukushima tuumaelektrijaamast lekkinud reostus. Reaktorite sulamise tõttu sattus radioaktiivseid aineid õhku, merre ja toiduahelasse, vähendades inimeste usaldust kohaliku põllumajandustoodangu vastu.
"Dream Project'i" nimeline robofarm saab asuma Miyagi prefektuuris, umbes 300 km Tokyost põhja pool. Kuueaastase projekti ajal haldavad maad kohalikud põllumajandusühingud, kellega valitsus soovitab maad omavatel kohalikel farmeritel projekti lõppedes ühineda.
Projektiga oodatakse ühinema mitmeid kõrgtehnoloogiafirmasid nagu Panasonic, Sharp, Fujitsu ja Hitachi. Kokku läheb robofarm maksma 10 miljonit eurot, millest 40% katab valitsus, ülejäänu aga finantseeritakse erasektorist.
allikas: PhysOrg
25.01.2012
Pinoky annab mänguasjadele uue elu
Pehmed mänguasjad saavad nüüd lehvitada, ulatada terekäe või viibutada saba varem võimatul moel. Jaapanis disainitud lihtne rõngakujuline seade Pinoky teeb sinu armsast mänguasjast pehme roboti, pannes tema käpad rõõmsalt liikuma.
Rõngas tuleb kinnitada ümber mänguasja jäseme, misjärel saab seda juhtmevaba puldiga kontrollida. Süsteemile on ka võimalik õpetada enda soovitud liigutusi, painutades mänguasja jäsemeid salvestusrežiimis ja taasesitades seejärel salvestatud kava.
Iga rõngas sisaldab endas mikrokontrollerit, raadioühenduse eest vastutavat ZigBee mikrokiipi, liitiumpolümeerakut, servomootorit, liigese painutamisnurka mõõtvat fotoreflektorit ja magnetilisi kinnitusklõpse. Pinoky ei kahjusta mänguasja - servomootor surub lihtsalt väikest kangi vastu lelu käppa, liigutades seda parajasti nii palju kui fotosensor nõuab.
allikas: Gizmag
23.01.2012
Padi, mis muudab end vastavalt asendile
Patjade hulgas leidub mitmesuguseid spetsiaaldisaine, ühed neist mõeldud selili magajatele, teised külili põõnajatele ja kolmandad hoopis neile, kes suudavad ainult kõhuli uinuda. Suurem osa inimesi muudab aga magades asendit, mistõttu ei ei ole ergonoomilistest patjadest alati kasu. Need, kellele niisugune asi muret valmistab, saavad omale hankida intelliPillow padja, mis kohandab end vastavalt magaja asendile.
Robotpadja sensorid teevad inimese asendi kindlaks ning padi täidetakse sobivast kohast õhuga või lastakse teisest kohast tühjemaks. Süsteem koosneb õhukesest survetundlikust matist, mis asetatakse kasutaja õlgade alla, padjast, õhupumbast ja juhtimispuldist. Enne magama heitmist seab kasutaja paika selili- ning küliliasendi jaoks soovitud eelistused.
Magamise ajal asendit vahetades tajub matt muudatust, aktiveerides padja kahe sisemise õhukambri reguleerimise. See võtab umbes pool minutit, kuna kiirem muutus võiks inimese und segada, ning õhupump on samuti vaikne (37 dB). Padi on saadaval 2013. aasta keskpaigast ja selle hind jääb 200 euro ümbrusse.
allikas: PopSci
23.01.2012
Robotbeebi liigutab nagu tõeline imik
Inglise animatroonik Chris Clarke on kogenud elulähedaste robotite ehitaja, olles andnud oma panuse 2011. aastal linastunud "War Horse'i" ja kümnete teiste filmide valmistamisel. Selles videoklipis aga näeme robotlast, kelle liigutused on sujuvad ning igati tavaliste laste sarnased.
Võib arvata, et nii mõnelegi vaatajale tundub säärane robot eemaletõukav. See sattub lähedale nähtusele nimega uncanny valley, mis põhineb hüpoteesil, et kui robot näeb välja ja käitub peaaegu nagu inimene (kuid mitte täiesti), siis tekitab see teda jälgivates inimestes ebameeldivustunnet.
Ülemises videos nähtav robotlaps ei sarnane küll välimuselt inimesele, kuid tema liigutused on vägagi naturaalsed. Allpool klipis toodud, samuti Clarke'i valmistatud beebi paneb aga iga vaataja silmi hõõruma. Kas Sina said kohe aru, et tegu on robotiga?
allikas: Spectrum IEEE
23.01.2012
Koerad ja robotmaod päästavad koos inimesi
Katastroofijärgsetel otsingu- ja päästeoperatsioonidel tulevad sageli appi inimese neljajalgsed sõbrad, kelle terav haistmismeel ja nõtke liikumisviis lasevad neil rusude vahel kiiremini manööverdada ning hädalisi üles leida. Samas on päästekoerad liiga suured, et mahtuda kitsastesse pragudesse, ning kui mahukski, siis oleks see neile ohtlik.
Carnegie Mellon'i Robootikainstituut kombineeris koera ja robotmao, ehitamaks päästesüsteemi, mis parandab maavärina või mõne muu katastroofi järel lõksu jäänud inimeste ellujäämisšansse märkimisväärselt. Idee on kinnitada robot treenitud päästekoerakülge ning lasta seejärel koeral minna ohvreid otsima. Koer on õpetatud inimese leidmisel haukuma, robot aga programmeeritud haukumise peale aktiveeruma ning end koera küljest vabastama. Madu suudaks minna kohtadesse, kuhu koer ei pääse, ning edastada video ja heli päästemeeskonnale.
Järgnevas videos võite näha hästi koolitatud koera ja robotit otsimas treeningülesande käigus end ära peitnud inimesi.
allikas: Spectrum IEEE
19.01.2012
Mida lapsed robotitelt tahavad
Robotid on saamas osaks meie igapäevaelust, kuid tundub, et kõige enam võidavad tulevikus tehnika arengust praegused lapsed. Seda silmas pidades viis Latitude Research koostöös LEGO Learning Institute'i ja Austraalia Project Synthesis'iga läbi uuringu laste nägemusest robotite kohta.
Latitute palus 348 lapsel vanuses 8-12 aastat Euroopast, Aafrikast, Austraaliast ja Ameerikast kirjutada ja illustreerida lugu, vastamaks järgmisele küsimusele: "Mis juhtuks, kui robotid oleks osa sinu igapäevaelust - nii koolis kui mujal?". Enamjaolt leiti, et lapsed sooviksid robotitelt abi koduste ülesannete lahendamisel ning kaaslast mängimisel. Järgnevalt üks näide:
"Kui ma koju jõuan, aitab robot mind kodutöödega. Mu ema ja isa ütlesid, et praegu ei mängi videomänge, vaid tuleb esmalt kodused ülesanded ära teha. Aga kui nad nägid, et ma olen juba kõik õigesti ära teinud, olid nad õnnelikud minu ja roboti sõpruse üle. Robot oskab kõike teha - mängida jalgpalli, ehitada legodega, lugeda, matemaatikat teha, kirjutada ja kõiki liigutusi, mida inimene. Kuna mu vanemad on alati tööl, ei saa nad alati mind aidata või minuga mängida või süüa teha. Nüüd aitab robot neid sellega." - 9a poiss Saksamaalt
Kuigi mõned lapsed kujutlesid oma roboteid kui superkangelasi või ulmelisi tegelasi, nägid paljud roboteid humanoidsete kaaslastena, kellega nad suudaksid end samastada. Üldiselt suutsid kirjeldatud robotid räääkida ja suhelda ilma probleemideta, olid targad ning sotsiaalsele pädevad. Ligi 2/3 lastest pidas enesestmõistetavaks, et robotid oleksid inimestele oivalised sõbrad, hoolimata nende masinlikust intelligentsist.
Lapsed leidsid, et robotite suur teadmistepagas ja "nohiklikkus" on positiivsed väärtused, mitte midagi häbiväärset. Samuti suhtusid nad robotitesse pigem kui inimestesse, mitte masinatesse.
allikas: Spectrum IEEE
20.01.2012
Rakettidega mängukopter HELO TC
Nutitelefonidega juhitavad robotid koguvad kiiresti populaarsust - viimati kirjutasime nelja tiivikuga Parroti AR Drone'ist, mis võimaldas ühendada reaalsuse videomängudega. Griffini uut iPodi ning Androidiga kontrollitav HELO TC Assault kopter on tänu kahele raketiheitjale mõnevõrra agressiivsem.
Väike kahe tiivikuga kopter on mõeldud siseruumides kasutamiseks. See ühendub nutitelefoniga "Flight Deck" mooduli kaudu, mis sisestatakse 3,5 mm kõrvaklapiauku ning mis saadab helikopterile infrapuna abil käske. Kaasasolev HELO TC tarkvara muudab telefoni kaugjuhtimisseadmeks, mille puutetundlik ekraan laseb virtuaalset juhtkangi liigutada ja kallutamine rakendab seadme sisseehitatud kiirendusmõõtureid, pannes helikoptri vastavalt kas ette-, taha- või külgsuunas liikuma.
HELO TC-ga on kaasas kuus plastikust Redeye raketti, millega teisi toasviibijaid sõbralikult tulistada saab. Et rünnak ka hämaras toimiks, on kopteri pardal viis eredat LEDi. Samuti on võimalik luua ise missioone ja salvestada hilisemaks kasutamiseks lennuplaane. Kopterit saab osta siit 46,50 euro eest.
allikas: Gizmag
20.01.2012
UUDISED
Kohvipuruga täidetud haarats viskab nooli
Paberist ja õhust origami-robotid
Darwin-OP robot õpib uisutama ja hokit mängima
DARPA õhusõidukite võistluse viljad
DARPA AlphaDog viidi esimesele jalutuskäigule
Allaneelatavad krabirobotid eemaldavad kõhust kasvajaid
SpaceX'i lõppeesmärk: Marsi koloniseerimine
Kuubikud ennustavad ilma, viivad soojust teise tuppa
ROBOOTIKA E-POED
| Soovid osta vahendeid robootikaga tegelemiseks? Külasta e-poode Legor ja ITT. |
SPONSORID
| Soovid panustada Eesti robootika haridusse? Võta ühendust.
Meie toetajad ja sponsorid? Vaata siia. |
